Tundi viib läbi Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. Nii nagu on kasulik teada fakte bioloogia, keemia ja paljude teiste õppeainete kohta, nii on väga oluline juba varakult õppida ka rahaga ümber käima, seda koguma ja investeerima.
Tervist, mina olen Sven ja täna oleme siin Tallinnas, aadressil Suur-Ameerika, kus räägime veidi rahast. Sellel aadressil paiknevad Justiitsministeerium, Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium. Ma ise olen Rahandusministeeriumis töötanud juba tervelt 22 aastat ja seetõttu oskan ehk anda teile veidi ülevaadet riigieelarvest, mis on siis selline riigi põhiline rahamasin, kui nii võib öelda. Ja, ja sellest räägikski veidi pikemalt.
Rahandusministeerium tegeleb küll kindlasti paljude muude teemadega ka, aga riigieelarve ja sellega seonduv on võib-olla selline keskne ja seetõttu sellest väga laias teemast mõnes mõttes temaga räägiks.
Ja alustakski võib-olla küsimusest, et mis loom see riigieelarve on ja kuidas seda süüakse. Et mõnes mõttes riigieelarvet võib käsitleda kui teie igapäevast rahakotti. Teil endal on rahakott, teie vanematel-perekonnal on rahakott ja ka riigil on rahakott. See tähendab seda, et kuskilt raha tuleb sinna rahakoti ja kuhugi ja sealt rahakotist ka kaob. Ja võikski rääkida täna sellest, kui suur see rahakott riigil on. Kust see raha sinna tekib ja kuhu ta siis kulub riigi mõistes.
Kui alustada sellest küsimusest, et kes otsustab selle üle, kui suur see riigi rahakott on, siis võiks öelda tegelikult, et kõik inimesed peaaegu saavad selle üle otsustada. Käies korra nelja aasta tagant valimistel, hääletades erinevate poliitikute või erakondade poolt. Les tegelikult siis Riigikogusse saades hakkavadki arutama selle üle, et kust riik tulusid saab, kui suured need tulud peaksid olema ja millistesse valdkondadesse kõige rohkem riigis just raha vaja kulutada on. Nii et kui teie kunagi valimisjaoskonda jõuate ja annate oma hääle poliitikute poolt siis tehke kindlasti kaalutletud valik, ehk viige ennast kurssi selles osas, kuhu poliitikud on lubanud raha kulutada ja mida nad riigieelarvega peale hakkavad. Sellepärast, et riigieelarve on selline peamine töövahend riigis, mille kaudu riigi elu edendada siis riigi seisukohast.
Ja räägikski võib-olla siis sellest kõigepealt, et kust riigieelarvesse raha tekib. Et tegelikult väga palju on selliseid kohti, mis justkui märkamatult riigieelarvesse raha toovad. Näiteks kui te lähete poodi, ostate endale pudeli limonaadi 1 euroga, siis 20 senti, ligikaudu sellest ühest eurost, liigub automaatselt riigi rahakotti. Samamoodi, kui teie vanemad näiteks ostavad poest alkoholi või tubakatooteid, siis on kehtestatud aktsiis. Selleks, et selliseid tervisele kahjulikke kaupu vähem tarbitakse, need oleks poes kallimad. Ja see nii-öelda kallimaks tegev osa ehk aktsiis on ka osa, mis laekub riigieelarvesse tuluna. Enne seda, kui ta poodi lähete, siis teie perel peab olema tõenäoliselt nii-öelda rahakott, kust kust seda raha võtta, et poes kulutada. Tavaliselt pere eelarves raha tekib palgatulust. Inimesed käivad tööl, saavad palka ja saavad seda siis poes või kuskil kulutada. Ja enne seda, kui töötajad selle palgaraha kätte saavad, enda kontole või enda rahakotti, siis võtab riik ka sellelt palgarahalt teatud osamaksuna riigieelarvesse, selleks et seda saaks kasutada üldise riigi heaolu hüvanguks. Nii, et ka palkadele maksud kehtestatud. Ja samamoodi nüüd makse on erinevaid, erinevatel teenustel, tegevustel on kehtestatud maksumäärad selleks, et riik saaks tervikuna paremini toimida ja neid makse erinevaid on kindlasti veel väga palju, millesse täna detailideni minna ei jõua.
Teadupärast Eesti on osa Euroopa Liidust, kui olete kuulnud, Euroopa liidus on tänaseks 27 liikmesriiki. Kõik on Euroopa nii öelda ühine pere ja selles ühises peres aidatakse neid riike, kes on võib-olla veidi vaesemad. Ja Eesti kindlasti ei ole sama rikas riik näiteks Saksamaa või Prantsusmaa. Ja seetõttu need rikkamad riigid toetavad Eesti suguseid riike. Euroopa Liidu toetuste kaudu need Eestisse täna riigieelarvesse laekub päris suur ports ka Saksa maksumaksjate ja Prantsusmaa maksumaksjate raha. Ka see toetab meid, mille kaudu me saame siis riigi elu edendada.
Lisaks mainisin siin aktsiise, mis on selline kahjulik tarbimine, et on palju tegevusi, mis kahjustavad loodust. Näiteks korstnast tulev suits kuskil elektrijaamas või ka tegelikult kaevandused või mis iganes keskkonda kahjustav tegevus. On ka muudetud kallimaks läbi selle, et kui sa tahad sellist keskkonda saastava tegevusega tegeleda, siis peaksid sa selle kahju kinni maksma läbi erinevate saastumist tasude. Ja see siis suunatakse tagasi üldjuhul nendesse piirkondadesse, kus saastamine tekib ja seetõttu tasakaalustatakse seda negatiivset mõju. Ja lisaks võib-olla teie vanemad on mingil hetkel vahele jäänud näiteks kiiruse ületamisega, autoga sõitmisel, või olete ise läinud punase tulega üle tee ja politsei on teile trahvi teinud. Et siis, kui teile see trahvikviitung esitatakse, siis sinna peale kirjutatud ka, et kandke see trahviraha üle Rahandusministeeriumi kontole. Ehk siis tegelikult see raha laekub ka riigieelarvesse. Ja lisaks veel võib-olla ühe teemana, et on ka erinevad toimingud riigiga mõnes mõttes maksustatud. Näiteks kui te lähete autot vahetama või olete ostnud kinnisvara, et siis on olemas sellised asjad nagu riigilõivud. Läbi nende siis ka korjatakse riigieelarvesse raha, et neid toiminguid oleks võimalik teha. Nii, et nagu te näete, siis need tuluallikaid riigis on päris palju. Ja loomulikult ei korjata seda raha riigi rahakotti, selleks, et see seal säiliks või kuidagi tallele pandaks tulevaste põlvede jaoks, seda raha valdavalt kasutatakse.
Jooksvateks igapäevasteks kuludeks järgmises blokis võikski arutada selle üle, et mis need riigi kulud siis võiks olla.
Kõige rohkem riigi tavaliselt kulutavad sotsiaalkaitsele. Ehk siis aidatakse neid inimesi, kes ise endaga hakkama ei saa, kes on näiteks piisavalt vanad, et enam tööl ei käi. Inimestele, kes on haiged, tullakse appi. Nii, et ka Eesti riigieelarve ja selles mõttes ei ole erand, et enamik meie eelarvest kulub sellistele sotsiaalsetele kulutustele. Väga suur osa ongi pensionid riigieelarvesse. Väga suur osa on tervishoid. Ehk siis, kui te lähete, satud haiglasse, kellelgi tehakse operatsioon või antakse ravimeid siis ka see on sellest üldisest riigi rahakotist ehk siis riigieelarvest makstud valdavas osas. Teatud juhtudel on ka selline väike omaosalus, et sa pead natukene ka ise maksma juurde. Aga, aga kindlasti ei ole mõeldav, et kui inimene jääb haigeks, satub operatsioonilauale, et siis ta peab tuhandeid või kümneid tuhandeid eurosid ise kuskilt sellel hetkel maksma. Ja seetõttu on kokku lepitud, et riik tuleb siin appi ja üldisest riigi rahakotist selliseid kulusid kaetakse.
Siis mis haridust puudutab, ehk teile võib-olla lähedasem teema, siis kogu haridussüsteem on valdavalt riigi poolt toetatud riigi rahakotist makstud. Alustades koolihoonete renoveerimisest ja koolihoonete ehitamisest kuni väiksemate asjade, nagu näiteks koolisöök. Et siis ka seal on riigi rahakotist raha suunatud erinevates omavalitsustesse ja erinevatesse koolidesse. Ja kui te otsustate minna ülikooli, siis ka ülikooli haridus Eestis on valdavas osas tasuta teie jaoks aga keegi on selle loomulikult kunagi kinni makstud läbi nende maksude või võilõivude, mida siis riigieelarvesse kogutakse. Aga kui te otsustate ülikooli minna, siis te ise üldjuhul ei pea selle eest maksma. Samas väga paljudes riikides on see teisiti. Näiteks Ameerika Ühendriikides peavad lapsevanemad koguma pikki aastaid suuri summasid selleks, et oma lapsi ülikooli panna, sellepärast et ülikooliharidus on seal väga-väga kallis.
Julgeolek on veel üks teema, mis on tavaliselt riigi funktsioon. ehk siis meil on olemas nii välis- kui sisejulgeolek. Välisjulgeolek on meie kaitsevõime, meie kaitsevägi – sõjavägi, sõjaväevarustus, laskemoon, kahurid. Kõik see on on rahastatavad riigieelarvest. Selleks, et siis Eestit kaitsta. Aga vähemalt sama oluline on sisejulgeolek, ehk siis kui teie kõnnite tänaval, siis soovitavalt võite kindlad olla, et keegi ei tule teile kallale. Ja seetõttu politsei ja päästeamet on ka osa riigi sellisest põhifunktsioonist ja kas seda rahastatakse riigieelarvest. Et te ei pea ostma endale turvateenust, vaid see on siis riigi riigi poolt kaetud.
Ja väga palju teeb riik ka selliseid suuremahulisi investeeringuid. Tavapäraselt ei märkagi, kui te kõnnite mööda teed, sest üldjuhul see tee on ehitatud riigieelarve rahade eest või siis kohaliku omavalitsuse rahadest. Me märkame neid asju üldjuhul siis, kui on mingi suur ehitus pooleli ja see takistab meie tegevust. Aga me oleme harjunud mõtlema, et see on nagu normaalne osa meie elust, et meil on kõnniteed ja meil on sõiduteed. Aga kõik see tegelikult on väga kallis üleval pidada ja väga kallis ehitada. Näiteks hetkel on käimas üks Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine ja see on sajad miljonid eurod. Seda nii-öelda riigi rahakotti, raha, mis sinna, mis sinna tervikuna läheb, selleks, et oleks võimalikult mugav ja kiire ühest linnast teise saada.
Ja olengi nüüd rääkinud siin päris pikalt sellest, kust riigile raha tuleb ja kuhu see kulub. Võib-olla teil on juba tekkinud küsimus, et kui suur see riigi rahakott siis on. Kui me oleme ise harjunud mõtlema sellistes tuhandetes eurodes või sadades eurodes. Või kui me taskurahast räägime, siis võib-olla isegi kümnetes eurodes, siis riigieelarves on need mahud muidugi oluliselt suuremad. Eesti riigieelarve on umbes 12 miljardit eurot. Tavaliselt see ei kõneta see number sellepärast, et see on nii suur, et seda on raske mõtestada. Aga võib-olla lihtsam on siis aru saada see, et igas sekundis laekub riigieelarvesse umbes 300 eurot. Sekund läheb – 300 eurot laekub. 300 eurot laekub, 300 eurot laekub jne Niimoodi terve aasta jooksul. Et see on siis riigi nii öelda rahakoti maht aastaks – kokku 12 miljardit.
Ja lõpetuseks üks teema, et mida tahaks mainida, on see, et riigi tulud ja kulud ei ole alati tasakaalus. Kui te saate palka ja kuu jooksul kulutate ära täpselt selle summa, mis te palka saite, siis võib öelda, et teie rahakotis on tasakaal. Aga vahest on nii, et jääb raha puudu mingiks suuremaks ostuks või siis ka soovitavalt jääb raha üle. Vahest selleks, et saaksite seda säästa. Et riigi rahakotis on samamoodi. Ainult, et riik mitte ei säästa suuremateks ostudeks, vaid riik säästab sellisteks hetkedeks kui riigis tervikuna inimestel on elu raskem. Näiteks kui tuleb majanduskriis. Võib-olla olete kuulnud, kus paljud inimesed võivad jääda töötuks, palgad võivad väheneda. Siis sellisel juhul tuleb riik appi, toetab neid inimesi, kes on töötuks jäänud, läbi töötutoetuste. Ja ka maksuraha tulusid laekub sellel ajal eelarvesse vähem, sellepärast, et inimesed ostavad vähem, käivad tööl vähem. Ja seetõttu tekib selline eelarve puudujääk, kui nii võib öelda. Ja see on väga OK. Riik peakski sellistel hetkedel inimestele appi tulema. Aga seda raha ta nüüd soovitavalt mitte ei laena sellel ajal, kui riigil raske on vaid ta on kogunud seda raha eelmistel aastatel. Kui majandusolukord on olnud parem. Ehk siis, kui inimestel on tööd, palgad kasvavad kiiresti, inimesed ostavad palju. Siis sellel ajal on mõistlik, kui riik kulutab veidi vähem, kui ta rahakoti teenib ja seetõttu säästab raskemateks aeda aegadeks. Selleks, et õigel ajal siis inimestele kiiresti appi tulla.
Kas kunagi võib pensioniks makstav osa otsa lõppeda?
Üldiselt on nii, et riigil raha otsa ei lõpe. Et üks pool, nagu ma ütlesin, on see, et riik on soovitavalt säästnud raha ja tal on sukasäärde kogunenud raha selleks puhuks, kui peaks äkitselt kuskil vaja minema. Aga teisest küljest riik saab alati ka laenata raha, kui peaks hädavajalik olema, Nii, et üldiselt on ikkagi nii, et riigil raha otsa ei saa ja kui riik on võtnud endale kohustused maksta pensione, toetada tervishoiusüsteemi, siis riik pankrotti ei lähe. Kui nii-öelda ettevõtlusega paralleele tuua, et ettevõte võib jah pankrotti minna aga riigid üldiselt pankrotti lähe. On üksikud erandid, kus riigid on sattunud raskustesse, aga ka sealt on suudetud välja tulla. Eesti riigi rahanduse seis on väga hea. Meie võlakoormus on Euroopa Liidu kõige madalam ja meil on piisavalt puhvrid, et hakkama saada suhteliselt igas olukorras.
Miks kulutatakse riigikaitsele rohkem kui teadusele?
See on väga hea küsimus. Võiks küsida veel, et miks kulutatakse õpetajate palgarahale vähem kui sisejulgeolekule ja nii edasi. Aga see on selline väga keeruline debatt, mida tegelikult peaksid poliitikud omavahel pidama. Ja ka siis avalikkusega suheldes aru saama, et mis siis riigi jaoks on olulisem, mida riigi kodanikud rohkem tahavad. Kas riik, kodanikud, tahavad rohkem panustada teadus- ja arendustegevusse või on olulisem tänase Eesti julgeolek. Et julgeole oleks tagatud ja sinna on raha piisavalt paigutatud. Nii, et see on alati selline lapiteki sikutamine natukene ühest valdkonnast teise. Siin ei ole selliseid must-valged õiged lahendused – lahendusi ühe inimese jaoks on üks teema olulisem, teise jaoks on teine olulisem. Ja see kunst ongi see, kuidas seda siis lõpuks riigieelarves otsustuskorras paika panna, et mis valdkond saab rohkem raha, mis vähem raha. Kui te vaatate, satute vaatama poliitilisi debatte, siis see on selline põhiosa nendest vaidlustest, et milline valdkond peaks saama rohkem raha ja kust see raha siis lõpuks tuleb.
Mis saab, kui kulub rohkem raha, kui eelarves on?
Et seda ma põgusalt selgitasin, et on kaks võimalust. Kas siis võetakse raha sukasäärest välja, ehk siis kasutatakse neid juba kogutud reserve selleks, et seda miinust katta. Või siis on võimalik riikidel ka laenata, mida siis makstakse pikema aja jooksul tagasi. Samamoodi nagu kodanikud laenavad, selleks, et kinnisvara osta, võetakse suurem summa laenu. Sa siis järgmise kolmekümne aasta jooksul makstakse tagasi. Et riikidel on ka see võimalus olemas ja paljud riigid seda seda ka kasutavad sel hetkel, kui häda käes.
Minu poolt kõik. Suur tänu teile kuulamast. Loodetavasti midagi jäi kõrva taha ja soovin edu riigieelarveteemalistel aruteludel osalemises.
Tagasi Kooli eesmärk on aidata kooliõpilastel õppida eluoskusi, et ühiskonnas hästi hakkama saada. Selleks pakub Tagasi Kooli veebipõhist keskkonda külalistundide, õppekäikude ja töövarjuvõimaluste kokku leppimiseks ning e-külalistunde.
Transkriptsioon: Investeerimsikonto.ee
Päisepilt: YouTube
