Aktsiad

Aktsia (stock) on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Aktsia mõiste. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid:

  • Lihtaktsia, mis annab aktsionäridel hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel.
  • Eelisaktsia on väärtpaber/aktsia, mille omamine annab aktsionärile eelisosaluse ettevõttes. Eelisaktsia annab aktsionärile suuremad õigused kui lihtaktsia, nt. prioriteet dividendide maksmisel ja ettevõtte varade jagamisel pankroti korral. Eelisaktsia puhul on sageli tagatud dividendide maksmine.

Aktsionär (stockholder) isik, kellel on aktsiaseltsi aktsiaid. Aktsionär on seega aktsiaseltsi (ettevõtte) üks omanikest. Ettevõte aktsionärid omavad koos kogu ettevõtet. Seega on ettevõtte suurim eesmärk suurendada aktsionäride vara. Aktsionäridel võivad olla firma suhtes erinevad õigused vastavalt sellele, milliseid aktsiaid nad omavad. Tavaliselt on hääleõigus kõikidel aktsiatel võrdne. See tähendab, et 1% aktsiate omamisel saab aktsionär hääletamisel hääletada 1% kogu häältest. Kuid on ka teistsuguse ülesehitusega ettevõtteid. Lisaks on aktsionäridel õigus ettevõtte kasumile ja õigus osta uusi aktsiad, mida annab välja ettevõte. Aktsionäre peetakse üheks asjaosaliste (stakeholder) alajaotuseks, kes on osapooled, kes on otseselt või kaudselt huvitatud ettevõtte äritegevusest. Suurimad aktsionärid on tihti investeerimisfondid.

Aktsiakurss – aktsia hind. Aktsia tegelik hind, millega ostetakse ja müüakse. Aktsia hinnad muutuvad iga päev.

investeerimine aktsiad

Aktsia nimiväärtus – see väljendab aktsia osakaalu äriühingu aktsiakapitalis. Kõikide aktsiate summa korrutatuna ühe aktsia nimiväärtusega moodustab äriühingu aktsiakapitali. Aegajalt võib ettevõte soovida aktsia nimiväärtust muuta, näiteks seetõttu, et aktsia turuhind on järsult tõusnud. Siis toimub aktsiate jaotamine ehk split.

Aktsiate jaotamine (aktsiate splittimine) Näiteks kui ettevõte otsustab iga oma aktsia jagada –kaheks, -kolmeks või rohkemaks osaks. Näiteks: 10 eurot maksvale aktsiale tehakse 2:1 split. Ühe aktsia hind on peale spliti 5 eurot. Endistel aktsiaomanikel on peale sellist spliti kaks korda rohkem aktsiaid, kuid igaüks nendest maksab poole endisest. Spliti põhjuseks on tavaliselt kõrge aktsia hind – tahetakse hinda väikeinvestoritele sobivamaks teha. Spliti teostamiseks on vaja luba ettevõtte nõukogult ja aktsionäridelt. Võib toimuda ka vastupidiseid split’e (reverse split), mille puhul aktsiahind suureneb.

Börs (stock exchange) kindlate kaupemisreeglitega osa väärtpaberiturust.

Sageli annavad suurema osa väärtpaberiturgude käibest spekulandid, kes püüavad lõigata kasu väärtpaberihindade lühiajalistest muutustest. Vahel tehakse suuri tehinguid selleks, et haarata endale kontroll mõne ettevõtte üle (saada enda kätte suurem osa aktsiatest) või vastupidi – eesmärgiga müüa oma osalus ettevõttes ja astuda ärist välja.

Indeksaktsia (Exchange traded fund, ETF). ETFi täpne vaste oleks aktsiabörsil kaubeldav fond. ETFid jagunevad kaheks – börsil kaubeldavad suletud investeerimisfondid (closed-end funds) ja indeksaktsiad (index-shares). ETFid on hea viis investeerida konkreetse regiooni või sektori aktsiatesse või hoopis mõnda toorainesse (kuld, nafta).

Ask – müüginoteering (kasutatakse ka terminit offer). Madalaim hind, millega on noteerija (turutegija, reeglina maakler) nõus väärtpaberit müüma. Väärtpaberi ostja (investor, turu võtja) ostab selle seega müügihinnaga. Noteeringutes on müügihind alati kõrgem kui ostuhind (nimetused on pandud lähtudes turutegija seisukohast).

Avamishind või avanemishind (Open) hind, millega alustatakse aktsiaga kauplemist antud päeval.

Ticker ehk aktsiasümbol on unikaalne tähemärkide (tihti ainult tähtede) kombinatsioon, mis on mõeldud esindama aktsiabörsil kaubeldavat ettevõtte väärtpaberit. Kui ettevõte börsil noteeritakse, siis antakse selle väärtpaberile mõni vaba olev ticker ning seda kasutatakse investorite poolt väärtpaberiga tehingu tegemisel.

Eesti aktsiad

  • ARC1T – Arco Vara aktsia
  • BLT1T – Baltika aktsia
  • EEG1T – Ekspress Grupp aktsia
  • HAE1T – Harju Elekter aktsia
  • LHV1T – LHV Group aktsia
  • MRK1T – Merko Ehitus aktsia
  • NCN1T – Nordecon aktsia
  • PKG1T – Pro Kapital Grupp aktsia
  • PRF1T – PRFoods aktsia
  • SFG1T – Silvano Fashion Group aktsia
  • TAL1T – Tallink Grupp aktsia
  • TKM1T – Tallinna Kaubamaja Grupp aktsia
  • TSM1T – Tallinna Sadam aktsia
  • TVEAT – Tallinna Vesi aktsia

Aktsiafondid

Aktsiafond (Equity Fund) investeerib aktsiatesse. Aktsiate valik toimub vastavalt fondi strateegiale ja investeerimise eesmärgile. Fond teenib tulu aktsiate hinnamuutustest ning portfelli koosseisus olevatelt aktsiatelt makstavatelt dividendidelt. Fondi strateegia võib olla, kas investeerida suurtesse stabiilsetesse ettevõtetesse või otsida uusi, kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Aktsiaid jaotatakse kategooriatesse vastavalt turu kapitalisatsioonile suurteks, keskmisteks ja väikesteks (large-cap, mid-cap, small-cap). Viimaste järgi jaotatakse ka aktsia fonde, mis investeerivad erineva kapitalisatsiooniastmega ettevõtetesse.

Dividendid

Dividend on osa ettevõtte kasumist, mis makstakse üldkoosoleku otsusel ettevõtte aktsiaid omavale aktsionärile. Rohkem infot leia dividendid ja dividendi aktsiad sisulehelt.

IPO – aktsiate esmapakkumine

IPO (Initial Public Offering) on aktsiate avalik esmapakkumine (aktsiaemissioon). Avaliku esmapakkumise eesmärgiks on kapitali efektiivne hankimine ettevõttele. Ühtlasi peab ettevõte alluma kaubeldava börsi poolt seatud regulatsioonile ning raporteerima finantstulemused õigeaegselt. Maailmas teevad esmapakkumisi peamiselt väikese turumahuga noored ettevõtted, kuid sugugi ebatavalised pole ka suurettevõtete esmapakkumised. IPO (aktsiate emiteerimine) eesmärgiks on kapitali leidmine laienemiseks, restruktureerimiseks ja/või laenukoormuse vähendamiseks.

Aktsiate tagasiost

Aktsiate tagasiost (stock buyback või stock repurchase) viitab olukorrale, kus börsifirma ostab tagasi enda aktsiaid. Tagasiost on tihti alternatiiviks dividendimaksele, kuid enamasti on aktsiate tagasiost dividendidest maksuefektiivsem. Aktsiate tagasiost viitab ka sellele, et ettevõtte juhtkond peab ettevõtte aktsiat heaks investeeringuks, sest seda raha võiks ka kasutada kõikvõimalikeks teisteks investeeringuteks.

Aktsiate tagasiostu järel enamasti ostetud aktsiad tühistatakse ettevõtte poolt. Seega aktsiate tagasiostu tulemusena väheneb ringluses olevate aktsiate arv ning seeläbi alaneb näiteks P/E suhtarv. Kuna aktsiate tagasiostu tulemusena väheneb varade maht bilansis, siis ROA tõuseb kuna varade maht väheneb ning ROE tõuseb kuna aktsiakapital väheneb. Kuna enamasti aktsiate tagasiost sooritatakse avalikult turult, siis toetab aktsiate tagasiost ka ettevõtte aktsia hinda (tegemist on ju päris suure ostuorderiga).

P/E suhtarv

P/E suhtarv (P/E ratio) peegeldab aktsia hinna (P) ja kasumi (E) suhet. Praktikas väga laialt kasutusel, võimaldab kiirel pilgul hinnata ettevõtte suhtelist väärtust. Kui ettevõtte aktsia hind on 50€ ja kasum aktsia kohta on 10€, siis P/E suhe = 50/5=5. Mida kõrgem on P/E, seda suhteliselt kallim on aktsia. Tuleb siiski märkida, et kiiremini kasvavate ettevõtete puhul on õigustatud ka kõrgem P/E. Seetõttu täpsema pildi ettevõttest annab P/E edasiarendus PEG suhtarv. P/E suhtarvu tasub võrrelda teiste sarnaste ettevõtete sama suhtarvu ning sektori keskmise suhtarvuga. Eristatakse ettevaatavat P/E suhtarvu (forward P/E), mille puhul E on järgmise aasta kasum ning tagasivaatavat P/E suhtarvu (trailing P/E), mille puhul E on viimase jooksva 12 kuu kasum.

Lühike ja pikk positsioon

Praktikas on kasutusel terminid pikk ja lühike positsioon. Kui olete aktsiaid ostnud, omate pikka positsiooni, kui panustate langusele (lühikeseks müük), omate lühikest positsiooni.

Lühike positsioon (Short position) on selline väärtpaberi positsioon, mille korral väärtpaberi turuhinna tõus vähendab positsiooni väärtust ning turuhinna langus suurendab positsiooni väärtust. Vastand – pikk positsioon. Lühikese positsiooni võtmist, ehk panustamist väärtpaberi hinna langusele, nimetatakse lühikeseks müügiks. Lühikeseks müügi puhul laenab osapool maaklerilt teatud arvu väärtpabereid (aktsiaid, lepinguid) ning müüb need turuhinnaga. Soovides positsiooni sulgeda ostab turult väärtpaberid tagasi ja tagastab need maaklerile.

Pikk positsioon (Long position) on selline väärtpaberi positsioon, mille korral väärtpaberi turuhinna tõus suurendab positsiooni väärtust ning turuhinna langus vähendab positsiooni väärtust. Vastand – lühike positsioon.

Lühikeseks müüma

Lühikeseks müüma (Sell Short) Investor või maakler müüb selliseid aktsiaid, mida tal hetkel oma portfellis ei ole. Müüdavad aktsiad on laenatud. Investor eeldab, et tulevikus aktsiahind langeb ning ta saab aktsiad odavama hinnaga tagasi osta. Mujal maailmas kasutatakse riskide vähendamiseks marginaalkontot, kus investor hoiab tagatist. Juhul, kui turg liigub talle ebasobivas suunas ning investoril jääb vahenditest puudu, siis puuduv summa kantakse marginaalkontolt. Eestis üldjuhul lühikeseks müümist tavainvestorile ei võimaldata.

Lühikeseks müük on vastupidine tehing väärtpaberite ostmisele – kõigepealt müüte (laenates väärtpabereid) ning hiljem ostate tagasi. Kõlab keeruliselt? Vaatame siis praktilist näidet – kui te ostate 100 aktsiat 5 euroga ning aktsia hind tõuseb 7 euro peale, olete teeninud 200 eurot (2*100). Kui müüte lühikeseks 100 aktsiat 5 euro pealt, siis peab selleks, et sama palju teeniksite, peab aktsia hind hoopis 2 eurot langema 3 euro peale. Aktsiat ostes teenite siis, kui aktsia hind tõuseb, lühikeseks müügi puhul teenite siis, kui aktsia hind langeb. Seega kui ostate 200 aktsiat, näitab teie kontoseis +200 aktsiat. Selle positsiooni saate sulgeda, kui müüte 200 aktsiat (-200), pärast seda on teie saldo nullis. Kui te aga müüte lühikeseks 200 aktsiat, siis näitab teie kontoseis -200 aktsiat. Nüüd peate positsiooni sulgemiseks ostma 200 aktsiat (+200).

Alternatiivturg

Alternatiivturg on põhimõtteliselt sama, mis börs. Erinevus vaid selles, et see on mõeldud just väiksematele ettevõtetele, sisenemistingimused on kergemad/madalamad ning erinevalt tavalisest börsist on igal listitud ettevõttel juhendaja, kes annab juhiseid, kuidas ettevõte peab käituma ja mida olulist tal teha on vaja (nt millal tuleb aruandeid avaldada). Investeerimine alternatiivturul olevatesse ettevõtetesse on märksa riskantsem, kui tavalise börsi ettevõtetesse, kuid samas on investori teenimisvõimalused suuremad.

Fundamentaalne analüüs

Fundamentaalne analüüs (Fundamental analysis) on analüüsimeetod, kus üritatakse leida aktsia väärtust uurides ettevõtte majandusnäitajaid, olukorda tööstusharus ja kogu majanduses, võttes arvesse ka ettevõtte juhtkonda ja konkurente. Fundamentaalse analüüsi üheks eelduseks on, et turud ei ole täielikult efektiivsed. Põhiidee seisneb selles, et tuleb hinnata võimalikult täpselt ettevõtte väärtust ja kui hinnang on tehtud õigesti ning aktsia hind on väiksem, kui fundamentaalse analüüsi järgi peaks olema, siis on tegemist odava aktsiaga, mida tuleks osta. Ettevõtte väärtust saab hinnata otseselt, arvutades kokku ettevõtte poolt teenitud kasumite nüüdisväärtused või kaudselt, võrreldes ettevõtet teiste ettevõtetega, kasutades erinevaid suhtarve, nagu P/E ja P/S.

Nasdaq Tallinn – aktsiaturg

Nasdaq Tallinna börs (aktsiaturg) on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. Balti börsid kuuluvad maailma suurimasse börsikontserni Nasdaq, Inc. OMX Tallinn.

Nasdaq Baltic – aktsiaturg

Nasdaq Balti Reguleeritud turu alla kuuluvad Balti (Eesti, Läti ja Leedu) turul kaubeldavate ettevõtete aktsiad, mis jagunevad neljaks nimekirjaks: Balti Põhinimekiri, Balti Lisanimekiri, Balti Võlakirjad ja Balti Fondid. Nasdaq Balti turg sisaldab Nasdaq Tallinn, Riia ja Vilniuse börsidel kaubeldavate ettevõtete aktsiaid. Lisaks Reguleeritud turule on võimalik kaubelda Nasdaq First North mitmepoolses kauplemissüsteemis (MTF – Multilateral Trading Facility) ehk alternatiivturul. Alternatiivturg pole reguleeritud Euroopa Liidu õigustega. Nasdaq First North ettevõtetele kehtivad madalad miinimummäärad turule sisenedes ja seega omavad nad ka väga suurt riski.

Aktsia ostmine ja müümine

Aktsiate ostmine ja müümine on lihtne. Väärtpaberitehingute tegemiseks peate avama oma pangas (Swedbank, SEB, LHV) endale väärtpaberikonto. Üldjuhul vaja sõlmida väärtpaberikonto leping ja selle saate mugavalt teha internetipangas. Kõikidel Eesti pankadel on oma veebipõhine kauplemisplatvorm ja pakuvad kontoris kohapeal ka nõustamisteenust.

Alternatiivturg

Alternatiivturg on põhimõtteliselt sama, mis börs. Erinevus vaid selles, et see on mõeldud just väiksematele ettevõtetele, sisenemistingimused on madalamad ning erinevalt tavalisest börsist on igal listitud ettevõttel juhendaja, kes annab juhiseid, kuidas ettevõte peab käituma ja mida olulist tal teha on vaja (nt millal tuleb aruandeid avaldada).

Aktsiatesse investeerimisega seotud riskid

Peamised riskid, mida tuleb aktsiatesse investeerimisel silmas pidada, on järgmised:

  • investeerimiseks valitud majandussektori üldine käekäik ja valitud ettevõtte käekäik,
  • ettevõtte suurus: väiksemate ettevõtete aktsiad võivad olla vähemlikviidsed ja kõikuvamate hindadega kui suurte ettevõtete omad,
  • ettevõtte asukohariigi ja teiste tema käekäiku mõjutavate turgude poliitiline ja majanduslik käekäik,
  • üldine hoiak aktsiatesse investeerimise suhtes,
  • teiste riikide aktsiatesse investeerimisega kaasneb valuutarisk,
  • ebapiisavast investeeringute hajutamisest tulenev risk.

Vaata ka: