Investeerimine

Investeerimine on rahapaigutus, eesmärgiga saada sellelt tulu.

“Investeerimine on tegevus, mille käigus põhjaliku analüüsi järel sooritatakse rahapaigutus, mis tagab põhiosa kaitstuse ning annab võimaluse mõistlikuks tootluseks.” – Benjamin Graham

Seega tuleb kindlasti vahet teha investeerimisel ning kauplemisel. Esimene on pikaajaline rahulik rahapaigutus, teine lühiajaline ning spekulatiivne rahapaigutus. Nii strateegia kui taktika on kauplemisel ja investeerimisel väga erinevad.

Enamik tulust, mida sa oma elu jooksul teenid, tuleb tõenäoliselt tööst. Tasuks oma töö eest saad sa palka. Kui palju sa palka teenid, sõltub sinu tööst, oskustest, tulemustest ja muudest teguritest.

Rikkus

Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Kui liidad kokku kogu oma varanduse, pangaarvete, säästude ja investeeringute summa, saad oma rikkuse kogusumma. Tulu võib teenida ka sellest, et paned oma rikkuse teenima. Ka raha pangaarvel hoidmise eest võib teenida intressi. Intress on tulu vorm, mida saad oma rikkuselt teenida. Rikkust on võimalik kasvatada säästes. See tähendab, et sa ei tohiks iga teenitud eurot kohe ära kulutada, vaid peaksid püüdma midagi alles jätta. Vaata ka finantsvabadus.

Säästmine ja eelarve koostamine

Et sul oleks kergem ostmisel otsustada, on hea teada, kui palju raha sa saad (sissetulekud) ja kui palju sa kulutad (väljaminekud). Paljud inimesed kasutavad isiklikke finantsplaane ehk eelarveid, et võtta kokku teatud aja jooksul saadavad tulud ja tehtavad kulutused. Kuigi eelarve koostamiseks on mitmeid võimalusi, hõlmab protsess tavaliselt kolme sammu: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine ja kulutuste planeerimine. Eelarve koostamine aitab sul saada ülevaate oma tuludest ja kuludest ning kavandada summasid ka säästmiseks, et teha kulutusi tulevikus. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud. Ülejäägiga on tegemist juhul, kui tulud on kuludest suuremad.

Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks.

Alati tasub otsida parimat säästukohta. Ohutus, tulumäär ja likviidsus on tegurid, millele tasub mõelda.

Oma säästueesmärkide väljaselgitamiseks pead esitama endale kaks küsimust. Esiteks, kui pikaks ajaks ma tahan raha paigutada? Teiseks, kas rahapaigutus (investeering) peab suurendama minu igapäevast sissetulekut? Esimene valik – investeeringu pikkus – sõltub sellest, mille jaoks sa raha kogud. Kas seda läheb vaja kahe kuu, kahe aasta või kahekümne aasta pärast? Teine valik sõltub sellest, kas tahad investeerimisega suurendada oma igapäevaseid sissetulekuid või kogud mingi kaugema eesmärgi tarvis.

Kõige mugavam on lasta rahal siesta pangas arvelduskontol ehk sealsamas, kuhu ta enamasti laekub. Aga see ei ole eriti tulus, inflatsioonile jääb arvelduskonto intress peaaegu alati alla, pealeegi pole raha mujale paigutades raske vähemalt paar protsenti kõrgemat intressi teenida. Arvelduskonto ainus pluss on see, et seal seisev raha on kohe ja alati kulutamiseks käepärast, peaaegu sama käepärast kui sularaha.

Likviidsuse ehk raha kättesaadavuse poolest järgmine võimalus on mõni säästuhoiuse variant. Seal olev raha teenib pisut kõrgemat intressi, kui arvelduskontol seisev raha, Erilist asjatundlikkust raha säästukontole paigutamine ei nõua, üksnes veidi oskust hinnata oma sissetulekute ja väljaminekute ajastust ning suurust.

Tähtajaliselt hoiuselt ei saa raha lepingut katkestamata üldse välja võtta. Lepingu ennetähtaegne katkestamise tulemus on aga sama, mis säästuhoiuse katkestamisel – intressitulu jääb saamata.

Intress ja liitintress

Intress on tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel oma vara kasutada. Intressimäär näitab mitu protsenti tasu tuleb taha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Eristada tuleks intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma ning intressimäära väljendatakse protsentides. Loe lähemalt: liitinress

Likviidsus

Likviidsus näitab seda, kui kergesti sa saad oma sääste rahaks muuta. Mida kergem on sul oma raha välja võtta, seda suurem on likviidsus. Siiski on ka likviidsusel tavaliselt oma hind. Mida kergem on sul oma raha pangast või muust kohast välja võtta, seda madalamat intressimäära sa tõenäoliselt teenid. Väärtpaber on likviidne, kui sellega võib kaubelda suurtes kogustes ilma selle hinna olulise muutumiseta. Näiteks kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiate likviidsus, sest kinnisvara müügiperiood on pikem. Likviidsus võib sõltuda ka mahust. Näiteks kui väikeinvestor omab 100 Baltika aktsiat, siis tema saab oma väärtpaberid müüa ehk rahaks muuta üsna valutult. Kui aga suurem investor omab 500 000 Baltika aktsiat, siis selle likviidsus on viletsam – et see positsioon müüa ehk rahaks muuta, võib müümine kesta mitu nädalat ning selline kogus võib ka hinda allapoole pressida.

Riskitaluvus

Riskitaluvus. Osaliselt sõltub riskitaluvus su varanduslikust seisult. Teisisõnu tuleb välja arvestada, kui palju raha võid kaotada, enne kui laostud. Üks äärmus on siin pensionieas lasknaine, kelle säästude kaotus tähendaks kohest elatustaseme langust. Teise äärmusse jääb edukas ärimees, kellele ei valmista mõõduka kaotuse tasategemine raskusi.

Tähtis on ka riskitaluvuse psühholoogiline pool. Esiteks võivad liiga riskantsed rahapaigutused röövida su une ja meelerahu. Teiseks – ja see on veel ohtlikum . võid sa pinge all olles hakata tegema valeotsuseid, mis viivad reaalsete rahaliste kaotusteni.

Väärtpaberiturg ehk börs

Väärtpaberiturgudel kaubeldakse erinevate finantsinstrumentidega, nagu aktsiad, võlakirjad, fondiosakud ja tuletisinstrumendid.

Võlakirjad, aktsiad ja dividendid

Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja osjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja ehk emitent peab võlakirja kustutus- ehk lunastamistähtajal tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamise vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi.

Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Likviidsuse mõttes on aktsiad nagu võlakirjad – mõned aktsiad on väga likviidsed, mõned pole üldse likviidsed. Aga erinevalt võlakirjadest on aktsiad tähtajatud väärtpaberid, mis tähendab, et täiesti mittelikviidse aktsia omanik ei saa loota lunastamistähtaja peale. Kord välja antud aktsia ei pea ettevõte ise kunagi tagasi ostma, sina ise pead leidma ostja. Aktsiate kohta loe lähemalt lehelt: aktsiad

Aktsia turuhinna tõusu kõrval saavad aktsiaomanikud tulu dividendide näol. Dividend on see osa ettevõtte kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab.

Võrreldes raha pangahoiusel hoidmisega nõuab võlakirjadesse ja aktsiatesse investeerimine rohkem tarkust ja teadmisi (ja õnne ka).

Aktsiatesse investeerimise võimalus on avatud nii suur- kui väikeinvestoritele, sest investorid saavad osta nii palju aktsiaid, kui nende eelarve lubab.

Kinnisvarasse investeerimine

Kinnisvara investeeringu pluss on see, et kiire inflatsiooni ajal peab tema väärtus raha väärtuse kahanemisele hästi vastu. Kinnisvara puudus on see, et ta ei ole likviidne. Peale selle nõuab kinnisvara väärtuse säilitamine suuri kulutusi, mida tunneb eriti valusalt siis, kui üürile andmiseks ostetud maja või korterit ei õnnestu välja üürida. Kinnisvara on üldjuhul üsna turvaline investeering. Ka kõige halvema stsenaariumi puhul on kinnisvara alles ning teenib näiteks üüritulu. Teoreetiliselt on kinnisvarasse investeerimine üsna lihtne. Piisab vaid suurest hulgast rahast ning ka ajast. Kahjuks enamikel inimestel ei ole kinnisvarasse investeerimisega alustamiseks nii palju vaba raha. Kui on soov pisemate summadega alustada, siis selleks sobivad just kinnisvara ühisrahastusplatvormid.

Investeerimisfond

Investeerimsifond (mutual funds) on teatud investeerimisettevõtted, kuhu inimesed oma säästud panevad, et hajutada riski. Rahade paigutamine investeerimisfondi annab võimaluse hajutada oma investeeringut erinevate turgude, instrumentide või ettevõtete lõikes ning vähendada teie investeeringu riski. Tavaliselt on professionaalsel fondihalduril enam kogemusi ning teadmisi investeerimisotsuste tegemiseks, kui lihtinvestoril. Nagu likviidseid aktsiaid, saab ka investeerimisfondi osakuid vajadusel kohe rahaks muuta.

Investeeringu tasuvusaeg – investment payback period – aeg, mille jooksul äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenitakse.

Tootlus – yield – investeeringu tootlus, kasum. Kogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmse sagedusest.

Otseinvesteeringud – selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle.

Riskikapitalistid – venture capitalists – inimesed, kes otsivad algusjärgus äriprojekte, mis tõitavad suurt tulu, et sinna raha paigutada. Riskikapitali investeerijad võtavad suure riski, eeldavad märkimisväärse osaluse ning otsustusõiguse saamist firmas ning keskmisest suuremat kasumit.