Pensioni investeerimiskonto

Seni kohustuslik teine pensionisammas muutub 2021. aastal vabatahtlikuks. Igaüks saab edaspidi ise otsustada, kuidas jätkab. Pensioni investeerimiskonto (teise nimega ka kogumispensioni investeerimiskonto või PIK) on mõeldud julgele, iseseisvale ja riske hinnata oskavale investorile. See on parim lahendus just neile, kes ei ole leidnud endale sobivat pensionifondi, kuid soovivad pensionivara kasvatamist jätkata nii, et saaksid kasutada riigi pakutavat võimendust. Kui oled teise samba omanik, rahul selle tootlusega, siis ei pea sa midagi tegema ega kuhugi avaldust saatma. Kõik jätkub nagu enne: sinu palgast läheb 2% sinu valitud teise samba fondi ja lisaks veel 4% sinu sotsiaalmaksust. Selle raha investeerib edasi sinu valitud fondivalitseja.

Kui soovid aga kogumist jätkata, aga tahad muutust, on sul mitu võimalust. Igaüks saab edaspidi ise otsustada, kas jätkab seniselt pensionifondide kaudu pensioniks raha kogumisega või kogub ja investeerib iseseisvalt. Teine variant on see, et peatad maksed teise sambasse, kuid jätad juba kogutud vara kasvama või loobud üldse teise sambas pensioniks kogumist.

Kui soovid jätkata, siis on kaks varianti:

  1. Jätkad nagu enne. Midagi ei pea tegema. Raha koguneb edasi ja fond investeerib. Sinu valitavast pensionifondist sõltub raha kasvamine ja tootlus. Pensionieas saad raha esimesest ja teisest pensionisambast.
  2. Jätkad kogumist teise pensionisamba eelistega, kuid ise investeerides. Kannad raha üle pensioni investeerimiskontole. Raha koguneb edasi aga ise valid, kuhu investeerid. Sinu enda otsustest sõltub raha kasvamine ja selle tootlus. Pensionieas saad raha nii esimesest kui ka teisest pensionisambast.

Kui jätkad pensioni kogumist pensionifondi nagu siiani, siis selleks midagi lisaks tegema ei pea. Sinu valitud pensionifond tegeleb raha kasvatamisega, investeerides seda ettevõtete aktsiatesse, võlakirjadesse ja teistesse instrumentidesse. Soovi korral teed endale ise pensioni investeerimiskonto ja hakkan selle kaudu ise investeerima. Sinu investeerimise otsustest ja aktiivsusest sõltub, kui palju vara koguneb.

Keskmise palgaga inimesena võid pensionärina oodata koos esimesest sambast saadava pensioniga sissetulekut ligi 40 protsenti keskmisest palgast.

Kui soovid katkestada, siis on kaks varianti:

  1. Lõpetad sissemaksed ja seni kogutud raha jääb fondi kasvama. Uuesti on võimalik liituda alles 10 aasta pärast. Pensionieas tuleb raha esimesest pensionisambast. Lühema kogumise aeg annab aga vähem raha teisest sambast.
  2. Teed pensionisamba osakud rahaks, mille hind selgub müügi käigus. Maksad selle pealt 20% tulumaksu ja saad raha enda kätte. Uuesti on võimalik liituda 10 aasta pärast. Pensionieas saad raha vaid esimesest pensionisambast.

Kui soovid peatada sissemaksed teise sambasse, siis selleks tuleb esitada avaldus. Sinu varem sambasse makstud vara jääb alles ja jääb sinna kasvama. Kui soovid võtta kogutud raha välja, peab samuti esitama taotluse ja väljamakselt maksma 20% tulumaksu. Sinu enda valik, kas investeerid seda raha ise või kulutad ära. Kui tahad uuesti teise sambasse raha koguma hakata, saad seda teha 10 aasta pärast.

Kui olen jõudnud pensioniikka, saan otsustada, kas võtta raha välja eluaegse või tähtajalise pensionina või ühekorraga. Kui valin pika pensioniplaani (eluaegne pension või oodatava elueaga jagatud tähtajaline pension), siis väljavõetavalt rahalt tulumaksu tasuda ei tule. Kui võtan kogu raha välja ühe korraga või lühema tähtajalise pensionina, siis tasun 10 protsenti tulumaksu.

Pensionisambad

Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I ja II sammas on riiklikud pensionid ja III sammas erapension. I ja II sammast rahastatakse peamiselt sotsiaalmaksust, III sambasse teeb sissemakseid ainult inimene ise või tema tööandja.

Esimene sammas ehk riiklik vanaduspension. Esimese samba pensione maksab riik igal aastal oma sama aasta tuludest. Esimese samba pensionideks ei ole raha kuhugi ette kogutud. Praegused pensionärid saavad osa praegu töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust.

Teine sammas ehk kohustuslik kogumispension. Töötav inimene kogub ise vara enda tulevikuks, makstes 2% brutopalgast pensionifondi. Tööandja peab selle palgalt kinni ja see läheb pensionikeskuse kaudu inimese valitud pensionifondi. Töötaja eest tasutud sotsiaalmaksu arvel lisandub 4% esimese samba asemel teise sambasse.

Kolmas sammas ehk täiendav kogumispension. Inimene valib ise, kui palju tahab veel pensionile lisa koguda. Kolmanda samba sissemaksetelt saab inimene tulumaksu tagasi küsida, saades 20% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust. Aastas saab kolmandasse sambasse maksta kuni 6000€.

Pensioniiga

Pensioniiga 2016. astal oli 63 eluaastat, alates 2026. aastat on pensioniiga 65 eluaastat.
Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest elueast. Vanaduspensioniea arvutamise aluseks saab 65-aastaste inimeste eeldatav eluiga. Need andmed avaldab igal aastal statistikaamet. Kui eeldatav eluiga kasvab, tõuseb ka vanaduspensioniiga.

Pensioni investeerimiskonto avaldus

Esitage pensioni investeerimiskonto (PIK) avaldus internetipangas või pangakontoris. Septembris 2021. tehakse esimesed raha ülekanded teie kontole ning saate alustada iseseisvalt pensionivara investeerimist. Pensioni investeerimiskonto saab avada järgmistes pankades: Luminor, LHV, SEB ja Swedbank.