Tundi viib läbi Coop Panga erakliendi tarbimisfinantseerimise äriliini juht, Rasmus Heinla. Nii nagu on kasulik teada fakte bioloogia, keemia ja paljude teiste õppeainete kohta, nii on väga oluline juba varakult õppida ka rahaga ümber käima, seda koguma ja investeerima.
Mina olen Rasmus ja ma olen vana. Teate praegusel ajahetkel olema võib-olla Eesti kõige populaarsem Youtubeer, sellepärast et see minu esimene video ja meid vaatab korraga üle 800 inimese. Seega tere tulemast Coop Panka ja liigume edasi.
Täna räägin ma teile rahast ja sellest täpsemalt, kuidas raha teenida, raha planeerida, raha säästa ja seda investeerida. Ja selle ühisnimetajaks võikski tegelikult olla raha planeerimine.
Endast veel nii palju, et töötan ma Coop Pangas ja ma olen tarbimisfinantseerimise äriliini juht. See tähendab seda, et minu vastutusalas on tagatiseta laenude andmine. Tagatiseta laenude omakorda tähendavad seda, et me usaldame klienti. Et on hea, et on usaldusväärne ja me anname talle selle eest laenu ja me ei küsi tema eest panti ehk näiteks tema autot või korterit. Et see laenu andmine oleks tema jaoks võimalikult mugav ja lihtne.
Coop Pank, muuseas on üks viiest universaalpangast Eestis, mis tegeleb selliste klassikaliste pangandusteenustega nagu kindlustus, laenu andmine, igapäevapanganduse teenused – näiteks pangakaardid ja ülekannete tegemine. Muuhulgas on meil ka väga mugav mobiiliäpp.
Aga miks rahast rääkimine minu arvates äärmiselt oluline on või mida raha meil annab? Esiteks annab meile ju võimaluse paremini elada, erinevaid asju osta. Me ju kõik unistame, millestki. On olemas suuremad unistused ja väiksemad unistused. No näiteks, kui ma veel koolis käisin ja just põhikoolis, siis mul oli unistuseks oli uus telefon. Ja see ei ole mitte mingisugune tavaline telefon, vaid see oli kõige ägedam eksklusiivsem telefon ja tolle aja kohta erilised nutikas, mida polnud veel mul mitte ühelgi klassikaaslasel. Ja teata see kõige über ägedam telefon nägi välja umbes selline. Tolle aja kõige moodsam nutitelefon.
Ja olid ka väiksemad unistused. Väiksema unistused olid näiteks see, et kui koolis olles teadsin, et kui hakkab kell 12 saama ja kõlab lõuna, siis just nimelt lõunaks tehti meil värskeid šokolaadi saiakesi ja need olid minu väikesed unistused. Ja neid šokolaadi saiakesi ma ostsin viie kaupa. Seepärast, et ma olin täiesti entusiastlik nende saiakeste söömise osas. Ja neid me loomulikult omavahel siis ka jagasime.
Aga kuhu mu jutt viib? Ehk ehk milleks on siis raha vaja? Raha ise ei ole eesmärk, vaid raha, siin raha on ju vahend selleks, et täita eesmärki. Vahend ja eesmärk. Ja kust raha tuleb? Et noh, antud juhul tuli ta mul siit küll rahakotist, aga kuidagi peab ju ta sinna rahakotti ka saama. Seega ma nüüd tulen tagasi oma suure unistuse juurde. Selleks, et oma see megaunistust futu telefon välja teenida pidin ma tolle aja sees vääringus ehk kroonides veel teenima umbes 10 000 krooni. Või vähemalt saama selle kuskilt. See hetkel, ütleme eurodes, kui paneme isegi lihtsamasse konteksti, teeb ühe keskmise iPhone’i hinna. Ja selleks, et nüüd seda iPhone’i endale kuidagi teenida, no neid variante ei olnud liiga palju. A) Kas vanemadannavad mulle raha raam, millesse ma kindlasti uskunud. Oli B-variant, et ostan lotot. Sellepärast, et tol ajal oli veel (kakskümmend aastat tagasi) lotomängimine täiesti aktsepteeritav noorte hulgas. Ei pidanud üldse ennast kusagil registreerima. Ja oli ka kolmas variant, et ma lähen tööle. Tööleminek tundub nagu ketserlik mõte, aga noh, nimetage mis seda suvetööks. Ehk iga suvi oli ju kolm kuud aega oma aega millegagi sisustada. Ja seda ma ka tegin. Ma läksin tööle Keila lähedal asuvasse Niitvälja golfikeskuse kioskisse – seal kioskis müüdi burgereid ja isegi õlut. Ja see on nüüd jälle viib tagasi sinna noh, kahekümne aasta tagusesse aega, et meil noortel oli õlle müümine oli ka täitsa OK, peaasi, et ise joonud. Ehk nüüd tööd tehes sain ma igakuiselt 3000 krooni.
Meenutagem, et see minu unistuste mega äge telefon maksis 10 000 krooni. Seega isegi kui ma kolm kuud järjest tööl käinuks, jääks mulle 1000 krooni ikka puudu. Kolme kuuga oli mul võimalus töötasust teenida 9000 krooni kokku. Ja mida ma siis tegin, et see ekstra 1000 krooni juurde teenida? Selleks olid erinevad viisid. Nimelt, kui pakkuda väga head teenindust, siis juhtus ka niimoodi, et kliendid jätsid mulle jootraha. No näiteks üks selline mugava võimaluse oli see, et et kui kaup, mida kliendid väga tahtsid, oli parasjagu mul kioskist otsa saamas, no näiteks õllepurgid. Siis ma jooksin kiiresti-kiiresti peamajja ja tõin neile seda puuduolevat jooki siis juurde. Ja kuna klientidel on alati kiire, noh, siis vahetusraha ei olnud ka liiga palju tagasi anda ja kõik toimus sularahas, siis need maksed töötasid minu kasuks alati.
Kuhu see jutt mind siis omakorda veel viib? Mul oli see telefoniraha lõpuks välja teenitud ja ma ostsin selle telefoni. Ja kuidas me selle tegelikult siis teenisin? Ma sõnastaks selle niimoodi, et kui sa millestki väga unistad, sa midagi väga tahad ja selle nimel kõvasti pingutad, siis ju kipub niimoodi olema, et sinu unistused saavad teoks. Ehk seda nimetatakse ka motivatsiooniks, võib-olla siis teisipidi.
Aga ühel ajahetkel juhtus midagi. Ja teate, mis juhtus? Ma sain aru, et see telefoni ostmine polnudki võib-olla kõige ägedam mõte. Sellepärast, et umbes aasta pärast oli kõigil täpselt samasugused telefonid. Minul see raske vaevaga välja teenitud megaäge telefon osutus täiesti standardseks telefoniks, mis olid juba kõikidel klassikaaslastel olemas. Küll aga mulle oli see oluliselt armsam, sest mina olin selle nimel tööd teinud. Olnud vähemalt esimene, kes selle endale teenis. Aga minu peas toimus veel midagi aja jooksul, kui ma vanemaks sain. Mu väärtushinnangud hakkasid muutuma. Nimelt seetõttu, et kas see telefon siis ikka oli väärt sellist tohutut investeeringut ehk 10 000 krooni. Ja ma leidsin, et ei olnud. Ja sellest ajast alates ei ole ma endale päriselt ka mitte kunagi ostnud enam kallimat telefoniga 95 eurot maksev telefon. Kuigi minu tänane töötasu võimaldaks mul igas kuus mõni iPhone osta.
Ja eeltoodust lähtuvalt, mis juhtus veel? Kuna ma enam neid kalleid telefoni ostnud, hakkas mul ju raha üle jääma. Tähendab seda, et ma ei kulutanud enam kuigi palju ebaoluliste asjade ostmiseks. Ja seejärel juhtus veel midagi. Ma hakkasin seda alles jäänud raha säästma ja investeerima. Ehk ma panin selle raha enda kasuks tööle. Te teate ju sellist ütlust, et kus on, sinna tuleb juurde. Ja investeerimisest räägivad teile kindlasti juba teised inimesed aga praegusel ajahetkel maha annaks siiski tugeva soovituse natukene alati säästa.
Ma annan teile aga võib-olla paar mõttetera, kuidas seda teha? Ma tahaks arvata, et sinu tänane peamine sissetulek ehk tulu on sinu taskuraha. Ja lisateenimise võimalusena on sul täpselt samasugused võimalused antud, nii nagu mulle, ehk sa saad suviti tööle minna. Eestis on töökätest, ka muuhulgas noorte hulgas, täiesti puudus. Näiteks Coop Pank võtab endale hea meelega praktikale noori vastu. Mitmed abituriendid ja ka nooremad on täiesti meie juurde sattunud, et tulevikus on omal neil võimalus ka meie juurde tööle jääda. Ja muuseas, ma lugesin ühte artiklit, mis ütleb seda, et Eestis (11-15 aastastel) keskmine igakuine taskuraha suurus ca 20 euort. See tähendab seda, et seda ei ole ju kuigi palju ja lõviosa sellest rahast kulub ju tühjale tähjale.
Ma näiteks guugeldasin veel seda, et Play Store’st oli enim allalaetud mäng Subway Surfers. Ja ilmselt selle mängu add-on’ide peale kulutatakse miljoneid eurosid. Siis mis te arvate, mille pealt need mängude ehitajad ikka teenivad, kui nende lisavidinate pealt? Teate, mis ma arvan, ma arvan, et see on jumala OK, kui te kulutate raha tühjale tähele, sest lõppude lõpuks on see ju teie üle antud taskuraha just nimelt.
Ja nii, nagu ma ka juba alguses mainisin, no siis minu nõrkuseks olid ju see mega äge nutitelefon ja šokolaadi saiakesed. Seega, kes olen üldse mina teid kritiseerima. Aga mida ma julgen soovitada, on see, et pange kas või väikene osa oma taskurahast kõrvale. Ma ei mõtle kõrvale seda, et koolivahetunnis panete selle ühest taskust teise. Kõrval ikkagi selles elemendis, et ta muutub teile piisavalt kättesaamatuks, aga ta on teil ometi olemas. Sest isegi, kui te säästate ainult 10% oma taskurahast (10% 20 eurost on 2 eurot). See tundub küll väike raha, aga ühe aasta peale teeb see ju juba ühe kuu teie taskurahasumma. Seega seda ei olegi nii vähe. Ja mida ma selleks sellest veel järeldaksin, on see, kui te midagi säästate, siis esiteks sa maksad justkui ise endale palka selle eest. See väike summa on sulle justkui iseendale tahataskusse kõrvale makstud palk. Teiseks, ma olen täiesti kindel, võin omast käest öelda, et see on mega hea tunne, kui sul on alati midagi kõrvale pandud. Kolmandaks, see on sinu esimene samm sinu isiklikku raha rahaasjade planeerimiseks. Ehk sa juba õpid vähehaaval ise majandama. Ja ma olen täiesti kindel ja näen su seda praktiliselt siit teie silmist, et te tahate ju saada vabaks sellest nii-öelda taskuraha matemaatikast. Ja vabaks ka sellest vastutusest ehk mida hetkel teie vanemad teile sõnu peale loevad. Seega makske iseendale.
Aga ma annan veel teile mõned näpunäited selle kohta, kuidas seda olemasolevat raha kasutada. Olemasolevaid makselahendusi on ju Eestis klassikaliselt neli. On sularaha kasutamine ehk need samad eurod. Teiseks on variant pangakaardimakseid teostada. Lisaks on võimalus pangaülekandeid teha. Ja teate, kuhu maailm liigub. Maailm liigub sinna, et küll mitte sellesse telefoni, aga mobiilimaksed on need, mis saavad kindlasti lähiaastatel kõige-kõige populaarsemaks makseviisiks. Kui teie saate minu ealiseks, siis sel hetkel on kõik maksed toimuvad juba niimoodi, et teil ei ole vaja ühtegi kaarti kasutada, vaid teie tuvastamine toimub geomeetriliselt. Te vaatate terminalile otsa ja makse juba läheb iseenesest üle. Aga veel sinnamaani, kuni maailm pole sinna jõudnud, soovitavan tegelikult enim kasutada sularaha. Ja teate, miks just nimelt sularaha? Sellepärast et sularahaga makstes jääb teil alati kassas tagasi tulles ju mõni sent alles. Te ei maksa ju kunagi täpselt viis eurot. Ja see ülejääk, mis tuleb kassast, see on ju puhas teenistus võiks nii võtta. Ja seda on väga mugav ja lihtne õhtul panna siis sinna põrssasse kõrvale, mitte siis ühest taskust teise. Ehk iseenesest sularahaga maksmine aitab teil juba raha säästa.
Teate, mis, ma olen täiesti kindel, et teisel pool ekraani on praegu mõni tulevane olümpiavõitja või tulevane Youtuber. Teie hulgast kasvavad välja need tugevad Eestit edasi viivad tulevikuinimesed. Mina olen juba praegu mineviku inimene. Ja uskuge mind, kui te elus pühendute sellele, mis teile kõige rohkem meeldib. Tegelete nende asjadega, mis teile kõige rohkem kirge pakuvad. Siis te saate ju nendes valdkondades kõige paremaks. Ja kui te saate milleski kõige paremaks, siis juhtub veel üks fenomenaalne asi. Raha hakkab ise teie juurde tulema. Sest kõik ju tahavad leida üles neid inimesi, osta teenuseid nendelt inimestelt, kes on milleski kõige paremad. Nii ka nende tulevast olümpiavõitjatega. Nii ka nende tulevaste Youtuberitega. Ma arvan, et ju meie järgmine olümpiavõitja on peaaegu teie ealine, see on Kelly Sildaru. Et tema on milleski saanud maailma kõige paremaks päris noores eas. Nii, et võimalused on juba praegu teie kätes. Ja nii nagu ma alguses ka ütlesin, siis raha ei tohiks olla eesmärk omaette. Raha on vahend selleks, et viia oma unistused ellu.
Kas ma peaksin tegema kirjaliku plaani oma eesmärgi elluviimiseks?
See on väga hea küsimus. Mis minul juhtus, oli see, et ma hakkasin raha säästma-investeerima alles umbes viis aastat tagasi. Kui ma oleksin seda teinud teie ealiselt, ma oleksin päris kindlasti püstirikas juba tänaseks. Aga ma ei ole. Ja mis sellisele säästmise esimeseks alustalaks oli – tegelikult see, et ma hakkasin oma kulutusi planeerima. Ma panin kirja päriselt, kuhu mu raha kulub. Ja seda oli päris valus vaadata, sellepärast, et just nimelt nendele tühjadele tähjadele hakkas kuluma, kulus liiga palju raha. Mende asjade jaoks, mida mul tegelikult vaja läks, nendest jaoks kulus päris vähe raha. Ehk mul on täitsa kindlasti soovitused. Esiteks grupeering ära, sest ei ole mõtet panna kirja ja seda ostsin popkorni ja ma ostsin ostsin Coca-Colat ja ostsin kinopileti. Vaid grupeeri, et kinos käimine läks maksma nii palju. Ja kuu lõpus seda vaadates, tegelikult see aitab teil niinimetatud ennast distsiplineerida edaspidi.
Mainisite, et sularaha kasutamine säästmiseks hea viis. Kas sularaha ei ole mitte varsti ära kadumas?
Noored on meil ikka väga nutikad. Vastus on nii ja naa. Ühel ajahetkel tõenäoliselt sularaha kasutamine oluliselt väheneb. Küll, aga seda trendi ei ole täna veel Eestis märgata. Ja just nimelt üheks selliseks põhjuseks, miks sularaha päris ära ei kao, on see, et sularaha eest maksmine tundub inimestele endiselt selline tegevus, mis on nagu iseenesest mõistetav. Või siis common sense. Pangandussektori inimesena võin ma seda öelda, et sularaha trükitakse Euroopa Keskpanga poolt tohututes kogustes ikkagi igapäevaselt juurde. Ja mitte ükski finantsplaani, ei näe täna ette seda, et sularaha käideldavust hakataks kuidagi vähendama. Seega sularaha jääb veel mõneks ajaks Eestisse alles. Ma arvan, kui teie olete suured, siis sularaha ei ole veel ikka päris ära kadunud.
Kas alaealine saab teha ka pangakonto ja koguda raha kontole? On see mõistlik?
Vastus on jah ja jah. Alaealise konto avamine meil käib niimoodi, et selleks on vaja esindajat ehk selleks onteie lapsevanem. Aga see konto saab loomulikult teie enda nimele. Ja selle konto omanikuks olete ka teie, millega te saate igapäevaselt arveldama hakata. Seega konto avamine on mõistlik ja konto saate teha enda nimele. Hakata sinna siis raha koguma ja lõpuks seda sealt ka kulutama.
Tagasi Kooli eesmärk on aidata kooliõpilastel õppida eluoskusi, et ühiskonnas hästi hakkama saada. Selleks pakub Tagasi Kooli veebipõhist keskkonda külalistundide, õppekäikude ja töövarjuvõimaluste kokku leppimiseks ning e-külalistunde.
Transkriptsioon: Investeerimsikonto.ee
Päisepilt: YouTube
