Tundi viib läbi Kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Mart Jesse. Nii nagu on kasulik teada fakte bioloogia, keemia ja paljude teiste õppeainete kohta, nii on väga oluline juba varakult õppida ka rahaga ümber käima, seda koguma ja investeerima.
Minu nimi on Mart Jesse ja olen Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevjuht. Täna räägime kindlustusest. Mina olen olnud kindlustusega seotud juba pea kakskümmend aastat ja tegelen sellega sellepärast, et see on erakordselt huvitav ja ühiskondlikult vajalik.
Võin julgelt öelda, et ilma kindlustuseta ei oleks tänapäevane ühiskond võimalik. Selle olulisus tuleb välja ennekõike kriisihetkedel. Võtame kas või näiteks tänase päeva, kui levib ohtlik koroonaviirus.
Olen veendunud, et paljud teist on kindlustusega eelnevalt kokku puutunud ja teavad sellest päris palju. Aga sama palju olen kindel selles, et paljud teist on kindlustusega kokku puutunud ka endale teadmata. Näiteks perearstil käies või lastehaiglat külastades. Ka haiglad töötavad tänasel kujul üksnes seeläbi, et nende tegevust rahastab ravikindlustus. Aga nüüd, ma arvan, aitab minu minu pildist ja me lähme ja me lähme slaidide juurde, et teil oleks ka lisaks minu näolapile ka midagi muud vaadata.
Ka täna räägimegi siis sellest, mis on kindlustus milleks on vajalik, kuidas see töötab, lisaks natukene arvutame. Ja kuigi minu töö puudutab ennekõike kindlustusandjate igapäevast tegevust, käsitlev maa oma lõhiloengus põgusalt ka riigi poolt pakutavaid kindlustusteenuseid.
Aga lähme siis asja juurde, et mis see kindlustus on? Kindlustus maandab inimeste riske ja aitab tagada seda, et inimesed ei satuks õnnetuse korral rahalistesse raskustesse. Kindlustus kaitseb ootamatute sündmuste korral, ennekõike. Mis tähendab seda, et kui sündmus on praktiliselt kindel, et see aset leiab või juba toimub, ei ole kindlustuse sõlmimine enam võimalik. Nagu näiteks ei ole võimalik põleva maja suhtes kodukindlustuse sõlmimine. Või juba avarii teinud auto suhtes sõidukikindlustuse tegemine. Võime ütelda, et kindlustus on meie elu lahutamatu koostisosa. Igal aastal hüvitavad kindlustusseltsid üle 160 000 õnnetusjuhtumi. Mis tähendab, et õnnetusi, mida hüvitatakse, on ligi 500 päevas. Igal aastal toimub üle 35 000 liiklusõnnetuse, kus lisaks varalisele kahjule saavad ka üle 1500 inimese viga ja kahjuks ka umbes 50 inimest aastas hukub. Igal aastal toimub üle 11 000 tuhande kodukindlustuse juhtumi. Kõigi nende puhul aitab kindlustusandjaga siis remontide kahjustada saanud vara, selle asendada, kinni maksta või teha muud toimingud, mis aitavad viia olukorra võimalikult sarnaseks sellele, mis oli enne õnnetust.
Mainisin küll põgusalt seda, et ilma kindlustuseta ei ole moodne ühiskond võimalik, kuid samas ei ole kindlustus uuema aja leiutis. Kindlustus oli olemas juba aastatuhandete eest. Näiteks muistses Babüloonias ja Hiinas kindlustasid kaupmehed oma laevu ja kaupu hävimise ja uppumise vastu. Eestis sai kindlustus alguse 19. sajandi alguse poolel, mis tähendab, et juba mõne aja pärast saame tähistada 200 aastapäeva kindlustustegevusest Eestis. Tänane kindlustussüsteemi üldiselt on erakordselt keerukas ja läbipõimunud ja see puudutab praktiliselt igat eluvaldkonda. Ühiskonnale vajalike kindlustuse lahendusi pakuvad nii riik kui ka erakapitalil põhinevate kindlustusandjad. Nii pakub näiteks riik läbi Haigekassa ravikindlustust. Selle arvelt ravivad haiglad haigestunud inimesi ja töötavad ka perearstid.
Läbi töötukassa pakub riik töötuskindlustust, mis on oluline neile, kes kaotavad mingisugusel põhjusel töö. Ilmselt tõuseb juba lähikuudel oluliselt töötute arv ja töö kaotanud inimestele tagab edaspidi sissetuleku Töötukassa. Läbi Sotsiaalkindlustusameti maksab riik vanemaealistele pensione. Eks need riikliku kindlustusi on veel, kuid need kolm on peamised.
Ja nüüd ma läheksin edasi erakindlustuse juurde. Et lisaks riigile pakuvad erinevaid kindlustuslahendusi ka kindlustusandja. Eestis on neid tervenisti 17, mida on sellise väikse riigi kohta päris palju. Kui riigi poolt pakutavad teenused on reeglina kohustuslikud, siis kindlustuslepingu sõlmimise otsustab iga inimene on enamasti vabatahtlikult. Kuigi mõned kindlustused on ka riigi poolt kohustuslikeks pandud, on inimestel sellisel juhul ikkagi vaba voli kindlustusandja valida, kellelt ta selle kindlustusteenuse ostja soovib.
Peamised kindlustusteenused, mida, mida inimesed tarbivad Eestis on – kohustuslik liikluskindlustus, vabatahtlik sõiduki kindlustus, kodukindlustus, reisikindlustus ja elukindlustus. Eks kindlustusandjate poolt pakutavate teenuste loetelu on muidugi sisuliselt piiramatu, kuid neist on juttu mõne mõne aja pärast. Aga enne, kui me nende juurde läheme ka paari sõnaga kindlustusega seotud müütidest. Seda arvavad ka tihtipeale täiskasvanud, et kui kindlustus on olemas, siis pole midagi vaja karta ja võib üsna muretud riskida. See on tegelikult täiesti väärarvamus, sest õnnetusjuhtumiga kaasnevad kahjud ei ole ainult rahaliselt hinnatavad. Nii katab kindlustus küll näiteks murtud jala kipsi paneku, kuid siin aktiivsest elust kaotsi läinud kuud ei tule sinu ellu enam mitte kunagi tagasi. Seetõttu ongi oluline meeles pidada, et kindlustus ei hoia mitte õnnetust ära, vaid tegeleb ainult taga tagajärgedega.
Õnnetuse vältimiseks peab olema ise hoolas ja ettevaatlik. Näiteks mida teha sellisel puhul või mõelda, et õnnetust ei juhtuks. Pimedal ajal, mis on sinu odavaim ohutusmeede, on helkur. Rattaga sõites on mõistlik kindlasti pähe panna kiiver, kukkumise korral viga ei saa ja näiteks täna on üsna kindel, et hoolikas kätepesu ja kodus istumine on vist kõige paremad meetmed koroonaviiruse vastu. Et ma soovitaks teil kõikidel natukene mõelda endaga seotud riskidele. Ja ka selle peale, mida te ise saaksite teha, et neid õnnetusi ei juhtuks.
Aga lähme nüüd siis kindlustuse juurde, et mida siis ikka kindlustatakse ja mis kasu sellest saadakse. Peamiselt kindlustatakse elu, tervist ja vara. Suurimad Eestis toimunud kahjud ulatuvad miljonitesse eurodesse. Maailmas räägitakse ka miljardite ulatuses kahjudest. Aga keskmine liiklusõnnetuse kahju aga on umbes 2000 eurot. Tegemist on summadega, mida enamustel inimestel oma taskust ju võtta võtta ei ole. Ja seetõttu on neil mõistlik oma riske maandada läbi kindlustuse.
Nüüd mõned praktilised näited, mis siis millal elus kindlustusest kasu tuleb.
Kui juhtub liiklusõnnetus ja auto saab vigastada või inimene, selleks on ette nähtud liikluskindlustus, mis aitab sõiduki remontida või raviarved tasuda. Inimene jääb haigeks ja ei saa reisile minna. Selleks on reisikindlustus. Maja läheb põlema ja saab kahjustada. Aitab kodukindlustus. Inimene murrab jalaluu ja on töövõimetu. Aitab õnnetusjuhtumi kindlustus. Telefon kukub maha ja läheb katki, selleks on ette nähtud seadme kindlustus.
Aga muidugi kindlustada sa mitte ainult endale kuuluvat vara, vaid ka seda, kui näiteks ise juhtud kellegile kogemata kahju tekitama. Seda kindlustust nimetatakse vastutuskindlustuseks. Näiteks, kui laps lööb kogemata palliga naabri akna puruks ja vanemad peavad selle muidu kinni maksma. Kui perekonnal on olemas vastutuskindlustus, hüvitab selle kahju vanemate eest hoopis kindlustusandja.
Muidugi erinevaid kindlustusi on täiesti lugematu arv. Viimasel ajal näiteks hakkab moodi minema üha enam lemmikloomakindlustus. Kui loom satub haigestuma või saab viga, ei pea looma omanik tasuma raviarveid ise, vaid seda teeb nende asemel kindlustusandja. Ja kui te internetist uurite, siis võite muidugi leida kõikvõimalikke asju ja nähtusi, mida seal on kindlustatud. Näiteks täiesti tavaline, et väga kuulsad lauljad, näiteks kindlustavad ära oma keele või pillimängijad oma sõrmed.
Aga lähme siis sisu juurde, et kuidas siis kindlustus töötab? Lihtsustatult võime öelda, et ühe inimese risk jagatakse paljude sarnase riskiga inimeste vahel ära. Ja mis on oluline? Kindlustus põhineb matemaatikal. Ilma matemaatikat ei oleks kindlustustegevus sisuliselt võimalik. Kindlustuse hankimiseks on inimesel vaja sõlmida kindlustusleping ja maksta kindlustusandjale kindlustusmakse. Riiklik kindlustus tekib seaduse alusel automaatselt, see on kõikidele kohustuslik ja selle rahastamiseks kogub riik kohustuslikus korras makse. Praktikas tähendab see seda, et kõik maksavad mõistlikus suuruses, kas makse või kindlustusmakseid. Ja kuna õnnetus juhtub aasta jooksul vähestega, kogunevadki seeläbi rahalised vahendid väljamaksete tegemiseks nendele, kellel selleks lepingu või seaduse alusel õigus tekib. Illustreerin seda mõne hetke pärast liikluskindlustuse näitega. Aga sama põhimõte kehtib kõikide kindlustusliikide puhul.
Ja nüüd siis lähme praktiliste näide kallale, et kuidas liikluskindlustus üldse töötab. Et kuidas neid riske siis jagatakse ja kuidas kindlustusest kasu tõusetu. Nii on näiteks teada, et Eesti teedel liikleb igapäevaselt üle 700 000 sõiduki. Praktikas tänaseks juba ligi 750 000. Viimastel aastatel juhtub tavaliselt üle 35 000 liiklusõnnetuse aastas. Keskmine kahju seejuures on umbes 2000 eurot. Mõned kallimad juhtumid on Eestis makstud päris mitu miljonit. Ja mujal maailmas on ette tulnud ka liikluse kahjusid, mis, mille kahjud ulatuvad sadadesse miljonitesse. Aga samas, kui me vaatame, kui palju liikluskindlustus maksab, maksab see natukene üle 100 euro aastas. Tundub päris mõistlik summa selliste riskide vastu, et kas, kas pole. Aga nüüd edasi vaatamegi, kuidas see kõik on võimalik. Nüüd tulebki mängu matemaatika ja hakkame arvutama. Arvutuskäigu lihtsuse huvides kasutan hästi-hästi üldisi ja lihtsustatud numbreid, et paremini põhimõttest aru saaksite.
Kuna 35 000 õnnetust leiab aset ja kõik on meid vaja hüvitada, on meil vaja teada, kui palju on vaja kokku koguda rahalisi vahendeid nende kõikide kahjude maksmiseks. Selleks teeme matemaatilise tehte ja korrutame 35 000 õnnetust keskmise õnnetusjuhtumi maksumusega ja saame 70 000 000 eurot. Teisisõnu 70 miljonit eurot on vaja, et aasta jooksul hüvitada kõik aset leidnud liiklusõnnetused. Saamaks teada, kui palju iga sõiduki omaniku osa selles on, peame jagama siis kahjusumma liikluses osalevate sõidukite arvuga ehk teisisõnu jagame 70 miljonit 700 tuhandega ja saame saamegi vastuseks 100 eurot.
Eks praktikas on see muidugi mõnevõrra keerulisem, sest sõidukid ja juhid on kõik erineva ohtlikkuse astmega ja seetõttu on hinnad erinevad. Kuid üldine toimimispõhimõte just selline on. Ja see, kes arvutuskäiku kaasa järgis võis aru saada, et igal aastal põhjustab õnnetuse iga 20 juht ehk 5% juhtidest. See viis protsenti ei tähenda seda, et 5% oleks hoolimatud ja halvad juhid vaid juhtub kõikidega. Vaid üksikud juhtumid juhtuvad seetõttu, et inimene on erakordselt vastutustundetu ja hoolimatu ülejäänud liiklejate suhtes. Aga mis siis juhtub, kui algandmed muutuvad. Näiteks õnnetuste arv suureneb või keskmine kahju suureneb või jälle väheneb, siis kindlustusandjad teevad uued arvutused ja hinnad vastavalt muutuvad. Kui aga sõidukijuhi liikluskindlustust ei ole ja sõiduk satub liiklusõnnetusse, peab juht aga katma kogu kahju ise, sõltumata sellest, kui suur see kahju tegelikkuses on.
Millele kindlustust sõlmides on vaja kindlasti tähelepanu pöörata?
Kindlustust sõlmides on ilmselt kõige mõistlikum võtta alustuseks aega ja mõtelda, mis riskide suhtes sul kindlustust on vaja sõlmida. Ja kui sa ei jaksa ise kõiki lepingutingimusi läbi lugeda, on mõistlik siis klienditeenindajaga üle küsida ja rääkida. Rääkige, tutvustage mulle natukene täpsemalt, mida see üks või teine kindlustuse lahendus katab. Kindlustust sõlmides on kindlasti vaja oluline silmas pidada ka seda, et kindlustust ei paku mitte ainult üks kindlustusandja. Ei tasu sõlmida kohe esimese kindlustusandjaga lepingut ära, vaid tasub pakkumisi võtta paljudelt kindlustusandjatelt ja valida endale kõige sobilikum, nii rahaliselt kui ka tingimuste järgi.
Mida peaks kindlasti kindlustama?
Kindlustamise juures ilmselt oluline on see, et mida kindlustada, et mis on sinu elus kõige olulisem ja häirib sinu elu enim, kui seda ühel hetkel enam olemas ei ole. Ilmselt täiskasvanute puhul on see kõige olulisem ilmselt enda kodu, elu ja tervis. Ja kõik muu on ebaoluline. Aga näiteks noorte puhul on väga oluliseks läinud jälle nutiseadmed. Et nutiseadmed võivad kukkuda, lähevad katki ja siis on nutt ja hala väga suur. Ja selleks, et vanematele väga suurt hetkelist rahalist kahju ei tekiks, on võib-olla mõistlik sõlmida siis nutiseadme kindlust.
Mida ise olen mina kindlustanud?
Kui hakkaksin seda loetelu nüüd ette lugema, siis veedaksite minuga siin õhtuni aega. Aga meil on praktiliselt ikka kõik kindlustatud, kodud, autod, elud, reisid. Ja eks juba oma ametikohast tulenevalt ma saan aru kindlustuse vajalikkusest ja pean pean seda mõistlikuks. Üsna praktiliselt kõikidel elu elu juhtumitel.
Kuidas saan mina nutitelefonikindlustuse teha (olen 15-aastane)?
Alustuseks uuri internetist, millised on pakkumised sinu mobiiltelefonile. Esiteks, milline mobiiltelefon sul on, millised on selle hinna ja siis aruta läbi om vanematega, kas see on mõistlik, et kas õnnetuse korral nad saavad selle ise kergelt asendada või mitte. Ja kui selle asendamine võib osutuda probleemseks ja kindlustamise hind on mõistlik, siis tasub su vanematel see leping sõlmida
Mida koroonaviirus tähendab kindlustuse valdkonna jaoks?
Kindlustuse jaoks on koroonaviirus väga-väga oluline, sarnaselt ülejäänud majandusele. Kindlustustegevus ütleksin peegeldab üsna suuresti majanduselu. Kui inimeste jaoks
suureneb tööpuudus, varade ostmine lõpeb, siis mõjutab see ka kindlustusandjaid päris palju. Iinimestel ei ole võimalik vara osta ega raha kindlustada. Ilmselt majanduslik löök kindlustusandjatele saab olema päris suur. Aga tänane koroonaviirus ei muuda selles mõttes midagi, ennekõike kindlustuse klientide jaoks. Et kõik lepingud, mis oma kodude, autode, mille iganes suhtes on sõlmitud, kehtivad ja kindlustusandjad täidavad neid ka tänasel päeval ja homme. See on täiesti kindel.
Millised töökohad on kindlustuse valdkonnas? Mida peab õppima, et kindlustuse valdkonnas töötada?
Kindlustuse valdkonnas töötavad ausalt öeldes kõikvõimalike inimesi. Alates klienditeenindajatest kuni matemaatikuteni välja. Võib-olla hästi lühidalt nii-öelda rääkides, kes seal töötab – kindlasti müügipersonal, kes kindlustuslepinguid müüb ja kliente kliente nõustavad. Samas on ka tagatoas väga paljud inimesed – juristid, raamatupidajad, administraatorid. Ja muidugi näiteks matemaatikud, kes on kindlustussektoris väga kõrgelt hinnatud ja kes hindavad riske, määravad siis kindlustusteenuse hinnad. See sõltub ennekõike sellest, et mis valdkonnas sa tahad töötada, kas sa tahad kliente teenindada, tahad arvutada ja siis vastavalt sellele valida elukutse. Ja kindlustusvaldkonnas on teretulnud kõik inimesed.
Tagasi Kooli eesmärk on aidata kooliõpilastel õppida eluoskusi, et ühiskonnas hästi hakkama saada. Selleks pakub Tagasi Kooli veebipõhist keskkonda külalistundide, õppekäikude ja töövarjuvõimaluste kokku leppimiseks ning e-külalistunde.
Transkriptsioon: Investeerimsikonto.ee
Päisepilt: YouTube
