Tundi viib läbi Karl Oskar Haak. Nii nagu on kasulik teada fakte bioloogia, keemia ja paljude teiste õppeainete kohta, nii on väga oluline juba varakult õppida ka rahaga ümber käima, seda koguma ja investeerima.
Minu nimi on Oskar ja olen siin täna selleks, et rääkida teile ettevõtlusest ja äriplaanist. Aga võib-olla vaataks kõigepealt, et kus me üldse oleme. Et kui vaadata aknast välja, siis näeme, et oleme Tallinna kesklinnas. Ja täpsemalt asume siis SEB panga peamajas. Siin on meie peakontor ja praegust asume siis viieteistkümnendal korrusel. Siin korrusel on meil privaatpanganduse ruumid. Privaatpangandus on siis SEB selline koht, kes vastutab tähtsate inimeste rahade eest. Tähtsad inimestel ma mõtlen just neid kliente, et kes on üsnagi jõukad.
Aga võib-olla räägin ka natuke lähemalt üldse SEB pangast. Kindlasti olete näinud meie rohelist logo ja SEB pangaga võib-olla seostate ennast läbi selle, et kindlasti paljudel teist on taskusse meie meie pangakaart. Selline roheline pangakaart. Kui rääkidagi pangandusest, siis peamised pangad Eestis on meil SEB Pank, Swedbank ja LHV. Meie olemegi siis üks suurimaid.
Ja võib-olla räägin ka natukene endast. Minu nimi on Oskar nagu mainisin ja samamoodi töötanud siis siin pangas. Mina töötan ettevõtete panganduses. See tähendab siis seda, et igapäevaselt teen ma koostööd erinevate äriettevõtetega. Peamiselt siis pakun neile erinevaid makselahendusi, arvelduslahendusi, kuid tihti puutun kokku ka erinevate äriplaanidega. Ja see on siis üks põhjus, miks räägin teile ka täna sellel teemal. Ja veel äriplaanidega oleme kokku puutunud läbi kooli. Nimelt olen ka veel õpilane, üliõpilane ja õpin Estonian Business Schoolis ettevõtlust ja ärijuhtimist. Olen sellel aastal oma kooli bakalaureusetööd lõpetamas ja tahaksin ka jagada teiega neid teadmisi, et mis ma nende kolme aasta jooksul ülikoolis õppinud olen.
Läheks otse teema juurde, et miks üldse on see teema oluline – ettevõtlus ja äriplaan. Kõige lihtsamalt öeldes lihtsalt sellepärast, et kui te tahate kunagi hakata ise ettevõtjaks, teha enda äri, siis te peate oskama koostada ka äriplaani.
Aga võib-olla räägiks natuke lähemalt, et mis vahe on üldse ettevõtjal ja palgatöötajal. Et kui me mõtleme ühe ettevõtja või siis näiteks ärimehe peale, siis peamine tema tunnus on see, et tema algatab asju ise. Mis ma selle all mõtlen, on see, et ettevõtja, kui tema midagi teeb, siis kõik ideed tulevad temalt endilt. Ettevõtja töö ei lõpe ära kell viis, vaid ettevõtja ollakse 24/7. Mis ma selle all mõtlen, on see, et ettevõtjatel on tegelikult suur ja oluline vastutus. Et kuna nemad on ettevõtte juhid ja omanikud, siis oma ettevõtte eest peavad nad vastutama ka õhtuti. Näiteks kui õhtul kell kaheksa tuleb mõni probleem, siis ettevõtjana, tuleb selle eest ka vastutada. Aga teisest küljest, kui sa oled palgatöötaja, siis palgatöötajana üldjuhul ollakse tööl üheksast viieni. Kell viis võib oma kotid kokku pakkida ja koju minna. Kodus enam ei pea töö peale mõtlema. Aga jällegi nii ja naa. Ettevõtjana on ka palju-palju plusse. Üks võib-olla peamisi plusse on see, et ettevõtjana oled oma aja peremees. Mis ma selle all mõtlen, et sa saad ise ise otsustada, et mis otsuseid sa teed, millal sa neid otsuseid teed. Sa saad ise otsustada, näiteks millal sa lähed puhkusele minna, millal seda lihtsalt vaba päeva võtta või millal seda lihtsalt nautida aega. Kahjuks palgatöötajana on need võimalused natukene piiratud. Palgatöötajana saad sa ainult võtta mõned teatud päevadel kuus puhkust, aga teisest küljest jälle palgatöötaja on selline mugavam ja lihtsam olla, et sa ei pea nii palju vastutama. Sul on lihtsalt üks kindel töökoht. Erinevused on palju.
Aga mina ikkagi pooldan ettevõtlust ja räägin teile ka võib-olla natuke lähemalt, et siis kuidas üldse ettevõtjaks hakata. Üks hea soovitus oleks selline, et kui te täna õpite koolis ja lähete nüüd varsti gümnaasiumisse, siis kindlasti võtke gümnaasiumis osa õpilasfirmade programmist. Õpilasfirmade programm on suurepärane kogemus või võimalused, kus siis saab reaalselt teha algust ettevõtlusega. Saad välja töötada mingi enda toote või teenuse ja siis hakata seda ehitama, müüma, turundama ja ka meeskonna tegevusi tegema.
Ja nüüd on valiku koht, et kui te olete õpilasfirmade nii-öelda programmi läbi teinud, siis peate valima, et kas tahategi nüüd hakata päriselt ettevõtjaks, teha ka enda ettevõtte ja sellest teha enda elukutse või siis pinna palgatööle.
Mina olen näiteks valinud sellise tee, et praegust olen ma ka palgatöötaja, töötan siin SEB pangas kuid teen seda sellepärast, et just koguda kogemusi. Ja seda soovitan ka teil teha, et näiteks kui peale kooli lõpetamist kohe ei ole ühtegi head ettevõtlusideed, siis minge kõigepealt tööle kuskile suurde ettevõttesse. Nagu näiteks on SEB. Meil on üle tuhande töötaja. Töötage siin paar aastat, koguge kogemusi ja siis minge tööle, kuskile väiksesse ettevõetakse. Tänapäeval kutsutakse jälle ettevõtteid start-upideks. Seal on siis hoopis töökeskkond hoopis teistsugune. Siis saab õppida erinevaid töötamise rolle ja kui olete selle kogemusega läbi teinud, siis on küll aeg küps, tuleb hakata ettevõtjaks. Ehk siis valik on teie, kas peale kooli lõpetamist tahad sa hakata kohe ettevõtjaks või natuke pealt teete palgatööd ja siis hakata ettevõtjaks. Aga ärge üldse muretsege, isegi kui te ettevõtjaks ei hakka, egas siis palgatöötajana ka kehva elu ei ela.
Lähekski natuke asjaga rohkem süvitsi. Kui te nüüd mõtlete, et hakata ettevõtjaks, et siis kuidas üldse alustada? Hea plaan ettevõtlusega alustada on see, et te muudate enda hobi ettevõtteks. Näiteks kui teile meeldib täna jalgpall, siis mõelge, et kuidas te sellega ka raha teenida saaksite. Toon teile ühe näite. Teete endale jalgpalliakadeemia hakata teistele lastele, pakume jalgpallitreeninguid. Või näiteks, kui teile meeldib kokandus, siis teete enda restorani või kohviku ja hakata sellega raha teenima. Aga, et kõike neid ideid ellu viia, selleks on vaja äriplaani.
Räägikski, nüüd natuke lähemalt, mis asi see äriplaan on? Äriplaan on äriideede teostamise kirjeldus, mille eesmärk on teoreetiliselt läbi mängida teie äriidee. Mis ma selle all mõtlen, on see, et kui te koostada äriplaani, siis te paate paberi peale kirja kõik enda mõtted. Kuidas seda äri teha, enne, kui te hakkate päriselus seda tegema. Ja see on oluline selle jaoks, et te saate läbi kaaluda kõik riskid. Läbi mõelda oma meeskonna ja kõik tegevused. Sellepärast et kui te hakkaksite kohe äri tegema, siis võib juhtuda, et tuleb ette palju takistusi ja te kaotate palju raha.
Kui rääkida äriplaanist veel täpsemalt, siis äriplaan tegelikult koosneb mitmest erinevast osast. Ja esimene oluline osa äriplaanil ongi idee ja eesmärgid. Kui te hakkate kirjutama äriplaani, siis pange kirja enda idee, see äriidee, mis teil on, millega tahaksite äri teha ja pange sinna juurde ka eesmärgid, mida te näiteks saavutada tahate. Kui ma rääkisin enne kohvikust, siis kui minu äriidee oleks kohvik, siis ma saaksin seada endale eesmärgid, et mina tahan valmistada Eesti kõige maitsvamaid magustoite. Selline võiks olla näiteks ühe äriidee eesmärk.
Lähme edasi teise osa juurde. Selleks on siis toode või teenus. Kui te teete mingit äri, siis teil peab olema, kas siis üks toode või teenus, et äri teha. Kas te midagi müüte, ehk siis müüte mingit toodet. Või te pakute mingit teenust. Ja tulles tagasi meie näite juurde, et me peame näiteks kohvikut, siis meie tooteks ongi erinevad toidud, erinevad maiustused, erinevad joogid. Oma äriplaanis tulebki täpselt paika panna, et millistele toodetele te keskenduda tahate. Näiteks kui tahetegi teha kohvikut või restorani, siis peate mõtlema, et kas te tahate müüa näiteks saiakesi, suupisteid või tahate teha selliseid gurmee tootja pakkuda?
Niisiis, kui need mõtted on ka paigas, siis tuleb edasi minna järgmise punkti juurde, milleks on kliendid ja turg. Siin punktis tuleb täpselt kirja panna, kes on need potentsiaalsed kliendid, kes teie toodet või teenust ostma hakkaksid. Ja tuleb ka üles lugeda, erinevad konkurendid. Kunagi, kui tegelete ettevõtlusega, siis te ei ole üksi, alati on ka mingeid konkurente, kes sarnast ideed juba teevad. Teie eesmärk on mõelda, et kuidas seda asja teha huvitavamalt või paremini, kui juba praegu tehakse. Ehk siis loetleda üles enda kliendid. Kui me mõtleme jälle kohviku peale, siis pange paika, et kas te näete endal klientidena. Kui te teete mõne restorani või kohviku kooli kõrvale, siis tõenäoliselt on kliendid ka kooliõpilased. Aga kui te teete näiteks selle restorani vanalinna, siis tõenäosus teie klientideks on erinevad turistid. Ehk siis väga oluline mõelda, mis on see teie sihtrühm, kellele teie toode või teenus mõeldud on. Samamoodi ka konkurentidega. Proovige juba ette mõelda, et kus vallas on vähem konkurente. Seal on ka lihtsam läbi lüüa.
Aga lähme edasi järgmise punkti juurde ja selleks on riskid. Kahjuks on paljude äridega niimoodi, et inimestel on palju ideid, palju ambitsiooni kuid inimesed ei mõtle piisavalt riskide peale. Aga miks on vaja riskide peale mõelda? Seda just sellepärast, et riskid võimaldavad teile ette näha, et kui midagi peaks halvasti minema, et siis kuidas sellest olukorrast välja tulla?
Ja las ma toon lihtsalt paar näidet. Ütleme jällegi, et kui me peame seda kohvikut siis me peame mõtlema, et mis on potentsiaalsed riskid, mis selle äriga juhtuda võiksid. Mis mina suutsin välja mõelda, on näiteks, et võib juhtuda, et meile tulevad vargad. Võib-olla natuke naljakas näide, aga risk on, et võib juhtuda, et midagi teie kohvikust või restoranist varastatakse. Ja sellepärast peabki mõtlema, et kuidas nende riskidega toime tulla, et kui midagi sellist peaks juhtuma. Teiseks riskiks võib veel juhtuda, et kuna me tegeleme toiduainetega toidutööstusega, siis võib ka juhtuda, et kogemata müüme klientidele kas siis vanaks läinud või pahaks läinud toitu. Kui seda teeme, siis võib tulla väga suur probleem ja sellest kirjutatakse kogu meedias. Ja just sellepärast peamegi mõtlema, et kui selline risk peakski realiseeruma, et siis kuidas seda riski lahendada. Mis me saaksime teha, et sellest olukorrast välja tuua. Selliseid riske võib-olla veel erinevaid. Kui te teete mingit äriideed, kui teil on mingi plaan, siis alati mõelge kas sinna juurde, et mis võib juhtuda selle asjaga, et alati on hea mõelda ette, kui pärast kahetseda. See on üks väga oluline õppetunde terveks eluks.
Liikudes edasi äriplaaniga, siis neljas, nüüd on juba viienda punkti juures on finantsprognoos. See on selline päris lai teema, aga mis ma selle all mõtlen. Kui te koostate äriplaani, mõtlete mingi enda idee peale, siis tuleb ka välja mõelda, et kui paljude selle asjaga raha hakata teenima. Ehk peate kirja panema näiteks ütleme, kui me müüa mingit toodet, siis kui palju te suudate seda toodet müüa ja mis hinnaga. Ja sealt siis saabki välja arvutada, et kui palju sellega kokku raha teenitakse. Ja kui me räägimegi siis finantsprognoosist, sest seda üldjuhul tuleb koostada üheks-kahek- kolmeks aastaks, isegi vahel koguni viis aastat ette. Seda ei ole lihtne teha. Prognoosida, et kui palju äri teenib raha 5 aasta pärast. Kuid see on väga oluline, kui te tahate minna raha küsima, kas siis potentsiaalsetel investoritelt või pangast.
See on üldse üks väga oluline asi, miks äriplaan vajalik. Kui teil ongi vaja raha, et enda äriideed ellu viia. Selleks kas te pöördute panga poole või siis rikaste inimeste poole. Aga need inimesed tahavadki just näha seda äriplaani ja seda, mis seal kirjas on. Näha, et mis need viisid on, et kuidas te seda raha teenite.
Aga hüpates tagasi sama finantsprognoosi juurde, siis üks asi on see, et kui palju te raha teenite, aga teine pool on see, et peate ka välja mõtlema, et kui suured on kulutused. Näiteks, kui me peame kohvikud, siis me peame välja mõtlema, et kui palju nende roogade või saiakeste omahind on. Kui palju meie maksame, et neid asju sisse osta. Ehk siis mõtleme, kui me oleme paika pannud ka kulud, siis saame lõpuks välja arvutada kasumi. Kasum on siis see raha mis siis jääb teile, mille pealt reaalset teenime. Finantsprognoosi juures pidage meeles, et mõtlete kui palju te suudate müüa, mis hinnaga te suudate müüa, kui palju kulud ja siis saate lõpuks kokku arvutada kasumit. Ja seda tuleks teha siis vähemalt kolme aasta lõikes.
Olemegi jõudnud siia lõpupoole ja viimaseks punktiks on meil siis nüüd meeskond. Väga-väga oluline on meeskonnatöö ja seda just äriplaanil. Kui te hakkate üldse mingit ideed tegema või mõtlema, siis peab ka kohe mõtlema selle juures, et üldse, mis sorti inimesi teil vaja oleks, et seda ideed realiseerida. Kui me jälle mõtleme kohviku peale, siis meil on vaja kokka, meil on vaja klienditeenindajaid, meil on vaja muud personali, ehk siis meil on vaja tervet suurt hulka meeskonda. Ja sellepärast ongi meeskond väga oluline. Väga oluline punkt, et kui te hakkate äriideed tegema, siis mõelge, kas teil on olemas ka need inimesed, kellega koos siis seda asja reaalselt ellu viia.
Ehk siis, kokku võttes tõesti julgustan teid kõiki hakata tegelema ettevõtlusega, kuna see on suurepärane võimalus, kuidas ise areneda. Kuidas saada paremaks inimeseks ja kuidas ka palju raha teenida. Ning kui te ettevõtlusega tegelema hakkate, siis alati pidage meeles, et tuleb koostada äriplaan, sellepärast, et seal te toote välja, mis on teie idee, mis on siis see toode või teenus, mida te müüte, kes on teie kliendid. Siis tuleb välja mõelda riskid. Siis tuleb paika panna, et kui paljude raha teenite ja viimasena tuleb mõelda ka meeskonna peale.
Kas kõik sobivad ettevõtjaks, millised omadused on ettevõtlikul inimesel?
Vahel küsitakse, et kas ettevõtjaks sünnitakse või ettevõtjaks kasvatakse või nii-öelda arenetakse. Mina usun, et kõik inimesed võivad saada ettevõtjaks. Kui te küsite omaduste kohta, siis kõige olulisem omadus on ambitsioon või tahe erinevaid asju ära teha. Peab olema soov midagi ise algatada, seda asja juhtida. Samas pead julgema võtta vastutust. Eettevõtjaks sobivad kõik.
Kas äriplaan peab olema kohe täiuslik või on see pigem ajas arenev?
Väga hea küsimus. Muidugi, kui ta esimest korda äriplaani teete, siis ei saa olla kohe perfektne. Oluline on see, et te vähemalt seda teete ja proovite teha nii hästi kui võimalik. Isegi, kui esimene kord kohe nii hästi ei õnnestu, siis absoluutselt ei ole hullu. Kui teist korda teete, siis ma olen kindel, et läheb juba paremini.
Kui tahan saada ettevõtjaks, aga kardan alustada. Mida sa mulle soovitad, millega alustada?
See ongi kõige peamine küsimus, mis inimestel üldse on, et nad tahaksid alustada, aga nad ei tea või ei julge, kuidas seda teha. Ja siin teile kui kooliõpilastele soovitakski kohe, et kõige parem võimalust, kuidas ettevõtlusega alustada, ongi seesama õpilasfirmade võimalus. Et kui te lähete gümnaasiumisse, siis enamus koolides Eestis peaks olema õpilasfirmade programm. Ja see näeb välja siis niimoodi, et panete seal endale kokku meeskonna. Koos klassikaaslaste ja mõtlete reaalselt välja siis mingi idee mingi toote või teenuse, mida te tahaksite hakata inimestele pakkuma. Ja seal sama programmi ajal siis on erinevad mentorid ja õpetajad, kes teid aitavad, õpetavad ja teile kaasa aitavad. See on suurepärane võimalus, kuidas alustada ettevõtlusega noorelt.
Kas ettevõtlusega saab alustada ka ilma algkapitalita, mis on võimalused?
No ütleme niimoodi, et päris tasuta kahjuks siiski ettevõtlusega alustada ei saa. Mingit algalgset raha on vaja. Aga kui algul tundub, et on liiga keeruline küsida raha pangalt või investoritelt, siis alustage kõigepealt enda sõpradest ja vanematelt. Rääkige neile enda idee ära ja öelge, et okei ema, isa, et ma tahaks saada ettevõtjaks ja äkki nemad annavadki sulle selle algkapitali.
Tagasi Kooli eesmärk on aidata kooliõpilastel õppida eluoskusi, et ühiskonnas hästi hakkama saada. Selleks pakub Tagasi Kooli veebipõhist keskkonda külalistundide, õppekäikude ja töövarjuvõimaluste kokku leppimiseks ning e-külalistunde.
Transkriptsioon: Investeerimsikonto.ee
Päisepilt: YouTube
