Kuld

Kuld on vara, mis on tekitanud inimestes emotsioone juba tuhandeid aastaid ja tema atraktiivsus on säilinud tänapäevani. Erinevalt paljudest teistest varadest on kuld vastupidav, kergesti transporditav ja üle maailma aktsepteeritav. Nõudlus kulla järele ei tulene ainult ehtetööstusest, vaid ka paljudest teistest tööstusharudest nagu näiteks elektroonika-, kosmose- ja meditsiinitööstusest.

Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.

SOODUSKOOD! Investeeri tulevikku – kullas või hõbedas. Kasuta aufort.gold e-poes koodi “InKo5” ja saad 5 eurot ostult alla.

Kuldmündid

Kulda on kasutatud müntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid. Kuna kuld ise on tavakasutamise jaoks liiga pehme, siis on vase või mõne muu metalli lisamisega teda tugevdatud. Kulla puhtust mõõdetakse karaatides (k), puhas kuld on 24k.

NB! Investeerimiseks sobivate kuldmüntide hinnad algavad 100 eurost. Kuldplaadi võib kätte saada isegi 30 euroga. Vaata täpsemat hinnakirja…

Tänapäeval ringluses olevad mündid ei sisalda enam kulda. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kulla ladinakeelne nimetus aurum.

Paljude riikide keskpangad, fondide haldajad ja ka eraisikud on investeerinud oma varad kulda, kuna usuvad, et see investeering annab kaitset inflatsiooni ja majandusliku teadmatuse vastu.

Kulda investeerimine

Kulda investeerimisel on investoril mitmeid võimalusi: füüsiline kuld, kullal põhinevad finantsinstrumendid (futuurid ja optsioonid), börsil kaubeldavad fondid, kullatootjate aktsiad, kullasertifikaadid ja -kontod. Valida võib otseste või kaudsete investeerimisviiside vahel. Kuld võib olla, kas kõige väiksemate või kõige kõrgemate kuludega investeering – see oleneb investori valikutest.

Investeerimiskuld – kuldmündid ja kuldplaadid:

Tutvu investeerimiskulla valiku ja hinnakirjaga e-poes…

NB! Kasuta e-poes koodi “InKo5” ja saad 5 eurot ostult alla.

Kõige enam levinud investeerimisvõimaluseks on siiani füüsiline kuld, ehk investeerimine kas kuldmüntidesse, kullaangidesse või kuldplaatidesse. Füüsilist kulda mõõdetakse untsides. 1 unts (oz) = 31,103 grammi. Väiksemad mündid on 1/20 oz ja suurimateks kullakangideks on seerianumbritega nummerdatud 400 oz (umbes 12,5 kg) kaaluvad kangid. Kõige tavalisemaks peetakse 1 oz münti. Kuna mündi või kangi tootmiskulud on sõltumata mündi suurusest samad, on investorile soodsam investeerida suurematesse müntidesse või kangidesse.

Tavaliselt on kuldmüntide kullasisaldus 99,99%. Füüsilisse kulda investeerimisel on oluline silmas pidada, et mündi numismaatiline väärtus (lisandväärtus) ei ületaks kulla hinda (sisemist väärtust). Numismaatika on teadus ja numismaatiline väärtus on oluline müntide kollektsionääridele, kuid investeerijale võib see investeeringu veelgi ebalikviidsemaks muuta, kuna nende müntide hind koosneb kolmest komponendist: metalli sisaldusest, numismaatilisest hinnalisandist ja kaupmehe kasumist. Investeerimismüntidel jääb ära numismaatiline hinnalisand, mis võib olla üsna oluline osa mündi ostu- või müügihinnast.

Füüsilise kulla eelis on tema käegakatsutavus. Aineline kuld peab vastu era- või juriidilise isiku pankrotile, kuna kulda ostetakse ja müüakse anonüümselt ning seda saab alati koheselt ükskõik millise riigi valuutaks vahetada.

Kuld on riskantne, kuid iseseisev varaklass. Erinevad varaklassid pakuvad ajas erinevat tootlust ja seetõttu on investoril oluline varaklasse eristada, ning endale selgeks teha erinevate varaklasside tugevad ja nõrgad küljed. Kuna füüsiline kuld ei paku investeeringule lisaväärtust ja käitub nagu raha – on autori arvates kulda mõistlik kaaluda investeeringuna kui loodetakse oma raha säilitada, mitte suurendada. Kuid kuld varaklassina ja investeerimisvarana on nagu teisedki varaklassid mõeldud investeeringuna selle väärtuse püsimise või kasvamise ootuses.

Kulla hind

Kulla hind võib lühikese ajajooksul väga suurtes piirides kõikuda (volatiilsus) ja see on kulla, kui varaklassi üks peamine omapära ja ka erinevus teistest varaklassidest. Samas väidab World Gold Council, et kuld on toorainete varaklassis kõige väiksema hinnakõikumisega. Seda teooriat toetab kulla kättesaadavus ehk kulla maapealsed varud. Kuld on peaaegu hävinematu, mis tähendab et kõik, mis on kunagi kaevandatud on endiselt olemas.

Füüsilise kulla omahind sõltub paljudest asjaoludest. Hinna sisse on arvestatud nii tootmise-, hoidmise-, tarnimise-, käitlemise- kui ka kindlustamise kulud ning samuti ka müüja kasum, mis otseselt mõjutavad füüsilise kulla hinda. Lisakulud ei pruugi küll mängida olulist rolli nendele investoritele, kes on investeerinud rahaväärtuse säilitamise eesmärgil, kuid nendele investoritele kes loodavad suuremat tulu, on lisakulud määrava tähtsusega. Ostes füüsilist kulda on ostuhinnas arvestatud kõigi nende kuludega. Vaata investeerimskulla hinnakirja.

Kuld

Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda.

Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 1235–1645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Põhja-Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat.

Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame.

Kulda mõõdetakse grammides või untsides. 1 unts (oz) on võrdne 31,103 grammiga. Kui kulda on segatud mõne muu metalliga, siis seda väljendatakse karaatides, 24 karaati tähistab puhast kulda. Kuid kullasisaldust antakse ka järjest tihedamini kümnendsüsteemis, näiteks kullasisaldus 0,999 tähendab väga puhast kullasulamit.

Põhiliselt tänu kulla pehmusele, kuid ka tugevusele, elastsusele, sulamise temperatuurile, värvile ja muudele omadustele, on ta põhiline väärismetall, mida kasutatakse ehete tegemisel.

Puhta kulla mõõteühik on 24ct ning see on liiga pehme, et sellest näiteks ehteid teha, seega tuleb seda segada teiste metallidega, et moodustada sõrmus, kõrvarõngas või muu ehe. 18-karaadine kuld sisaldab 75% puhast kulda, 14-karaadine kuld sisaldab 58.5% puhast kulda ning 9-karaadine kuld sisaldab 37.5% puhast kulda.

Tihti lisatakse kullale juurde vaske või hõbedat. Roosaks kullaks nimetatakse umbes 25% vase sisaldusega kulda. Valge kuld jällegi koosneb kullast, niklist, tsingist ja vasest.

Aastatel 1526 kuni 1930 oli kuldmüntide puhtuseks 22k. Tänapäeva kollektsionääride ja investeerijate kuldmüntide puhtus on 24k, kuigi kuni tänapäevani tehakse kuldmünte Ameerika Kuld Kotkas (American Gold Eadle) ja Suurbritannia Kuld Vürst (Gold Sovereign) 22k puhtusega. Kanada Kuldne Vaher (Canadian Gold Maple Leaf) on puhtaima kullaga münt (kuldmünt), mida tänapäeval toodetakse – kulla sisaldus 99,999%. Lisaks hakkas aastal 2006 Ameerika tootma American Buffalo-t, mis on ka kõrge 99,99% kullasisaldusega.

Admiral Markets

Väikeinvestoritele on mõeldud kullakontod mis ei nõua suuri rahalisi vahendeid. Kullakontode tugevamaiks küljeks on ajafaktor. Virtuaalse kulla ostmine või müümine toimub elektrooniliste kanalite kaudu hetkega.

Eestis pakub kullakonto avamise võimalust näiteks Admiral Markets. Kullakonto on standard kauplemiskonto, mille baasvaluutaks on kullaühikud. XAU on rahvusvaheline finantssümbol, mis tähistab kulda. Lühend tuleneb kulla keemilise elemendi tähisest Au ehk aurumist. Kullaühik kujutab endast ilma tagatiseta sünteetilist valuutat. Kullakonto omanik ei saa oma vara füüsilises kullas välja võtta, vaid investeering konverteeritakse ümber soovitud valuutaks. Sisuliselt on tegemist võimalusega maailmaturul kasumit või kahjumit teenida ostes virtuaalseid kullaühikuid. Hoiustega võrreldes on kullakonto vahe selles, et määravaks ei ole mitte tähtajalise hoiuse intress vaid kulla hinna kõikumine maailmaturul.

Väärismetallid

Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid.