Läbi ajaloo on rahal olnud erinevaid vorme. Kauges minevikus kasutati rahana kindlaid tooteid või esemeid. Näiteks kasutas Rooma valitsus sageli oma sõduritele maksmiseks soola. Samuti on inimesed kasutanud rahana kariloomi, teokarpe, kive, vaalakihvu, elevandikarvu, maisi ja tubakat.
Juba rohkem kui 2000 aastat tagasi kasutasid Väike-Aasia ja Egiptuse inimesed vahetuskaubaks kulda, hõbedat ja vaske. Ameerika dollari eelkäija on hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (Joachimsthaler) ning mis vermiti 16. sajandil Böömimaal. Seda laialdaselt kasutatud münti kutsuti Inglismaal dollariks. Tänapäeval kasutab oma raha nimetusena dollarit peale Ameerika Ühendriikide veel üle tosina riigi. Inglise naela nimetus tuleneb kaaluühikust, mida kasutati müntide väärtuse mõõtmiseks.
Aegade jooksul on raha pidevalt arenenud. Inimesed on otsinud mugavamaid viise ja vahendeid, mida säiliva aarde, hindade mõõdupuu ja vahetusvahendina kasutada. Hakati kasutama paberraha, mille tagatiseks oli kuld või hõbe. Tänapäeval on selline kaubatagatis üldiselt kadunud. Paberraha tagatiseks on reeglina inimese kindlustunne, et teised seda vahetuses tunnustavad.
Praeguseks on lisaks paberrahale kasutusel elektrooniline ehk digitaalne ja plastikraha. Enam pole vaja sularaha kaasas kanda, piisab, kui taskus on pangakaart või mobiiltelefon.
Need muutused näitavad, et raha jätkab arenemist. Inimesed otsivad paremaid viise, kuidas üksteisega vahetustehinguid teha, Sõltumata sellest, millise vormi raha võtab, jääb ta siiski alati vahetuse, vara kogumise ja hindade mõõtmise vahendiks.
Loe lähemalt ka:
- raha investeerimine
- raha kasvatamine
- raha säästmine
