Tundi viib läbi Nasdaq kommunikatsiooni- ja turundusjuht Ott Raidla. Nii nagu on kasulik teada fakte bioloogia, keemia ja paljude teiste õppeainete kohta, nii on väga oluline juba varakult õppida ka rahaga ümber käima, seda koguma ja investeerima.
Tere kõigile! Te olete siis kõik need toredad põhikooli õpilased, kes lugesid seda e-tunni pealkirja, “Kas minust saab investor” ja mõtlete nüüd, kas minust tõesti saab investor? Siis kuulale edasi. Mina olen Ott Raidla, töötan Nasdaq Tallinna börsil turundusjuhina ja räägin teile täna, mis on investeerimine ning miks ja kuidas teistki varsti investor saab.
Me oleme praegu Nasdaq Tallinna Börsil. Me oleme Tallinna kesklinnas ja mida tähendab see Nasdaq? Selle nimes? Nasdaq on ülemaailmne suur börsigrupp kuhu kuulub ka Tallinna börs, ehk siis meie väike Eesti. See börsihind on selle globaalse gruppi üks osa.
Ja see börsikell siin, mida te võib-olla olete Äripäeva esikaaned kunagi näinud? Seda me helistame tegelikult ainult siis, kui mõni uus ettevõte tuleb börsile, mis tähendab seda, et teil on võimalus osta mõne uue Eesti ettevõtte aktsiaid või võlakirju. Siin me näitame igapäevaselt reaalajas, mis Balti börsil toimub. Siin on näha aktsiate hinnad ja see, kui palju ja kui suures mahus tehakse tehinguid. See suur ekraan, mida te alguses nägite minu selja taga ja näete nüüd võtab kokku kõik selle, mis toimub maailma turgudel. Nüüd aga, mis on börs? Kõige lihtsamalt öeldes on börs koht, kus saavad kokku ideed ja raha ideed ehk siis ettevõtted, ettevõtjad, kellel on plaan oma ettevõtet kasvatada ja teiselt poolt investorid raha, kes tahab nendesse ettevõtmistesse investeerida ja oma investeeringutelt tootlust teenida.
Ja miks see teema investeerimine laiemalt oluline on? Minu arvates sellepärast, et ettevõtlus, mis käib käsikäes investeerimisega, on tänapäeval ja tegelikult kogu maailma ajaloo vältel olnud nii majanduse kui ka ühiskonna üldisemalt arengu mootoriteks. Investeerimine, nagu ka ettevõtlus, on alati panus paremale homsele. Et meie homne oleks parem kui tänane.
Kuid alustame algusest. Kuidas mõelda investeerimisest? Üks viis on selline, et tegelikult me investeerime kõik juba praegugi, ka teie seal. Kui te, kui te näiteks ei investeeri veel raha, siis ma arvan, et te investeerite oma aega oma energiat. Väga lihtne näide. Nühite praegu põhikoolipinki tõused hommikul üles, lähete kooli, näete vaeva, õpite te ei tee seda ju ilmaasjata, sellel kõigel tegelikult on mingisugune suurem eesmärk. Te tahate kunagi saada head töökohta, tahate teha oma ettevõtte, tahate olla haritum inimene, tahate elus paremini hakkama saama? Ehk siis te panustate praegu, et teie tulevik oleks parem.
Või võtame teise lihtsa näite. Metsas sörki tegev tervisesportlane, millesse investeerib, investeerib enda paremasse enesetundesse näiteks pärast seda jooksu või siis oma üldisesse paremasse tervisesse tulevaste aastate jooksul. Ehk siis vaadelgu, kui me mis tahes vanuses mis tahes tegevusvaldkonnas tegutsevaid inimesi. Tegelikult me näeme, et me investeerime kõik põhimõtteliselt kogu aeg küll aga investeerimine peamiselt kõnepruugis käib ikkagi raha kohta. Ja kui me mõtleme, mis on säästmine näiteks, siis ma arvan, et te kõik teate, et säästmine on see, kui teist hoiate oma raha alles kas siis madratsi all näiteks, nagu mõned ilmselt teevad veel siiamaani, või siis kuskil pangakontol selle jaoks hoiad alles, et seda raha kulutada millalgi tulevikus. Olgu see tulevik homme, olgu see järgmisel aastal või kümne aasta pärast.
Nüüd investeerimine on samamoodi, seda raha, mitte kulutamine, aga selle raha suunamine mingisse varasse, kust see mitte lihtsalt ei säili teil, sest ei olemasolev raha, vaid selle raha hulk suureneb. Toon ühe lihtsa näite ja see näide on täielikult läbi põiminud ettevõtlusega, sest minu arvates on kõige parem investeerimist mõista. Kui see käib käsikäes ettevõtlusega, et investeerimine ei ole mingisugune hookuspookus, kus te panete raha mingisse musta kasti, kes keegi keerutab seda seal ja annab teile rohkem tagasi, see ei käi niimoodi. Üldjuhul.
Selleks, et keegi teeniks oma investeeringu tootlust, peab keegi teine selle nimel tööd tegema. Ja, ja see lihtne näide on järgmine. Oletame, et on üks tüdruk, kelle nimi on Maria. Talu on maakodus suur õunapuuaed ja ta selle asemel, et lasta nende õuntel lihtsalt seal maas mädaneda, iga sügisel ta otsustab, et hakkab tootma nendest õunamahla. Vähemalt see on tema plaan. Kuid selleks, et seda tehast väikest tehast sinna rajada, ta vajab algkapitali. Oletame, et ta vajab 1500€, et see tehas püsti panna. Tal endal seda raha pole. Ja kui ta vaatabki, ainult enda vahendeid, tal raha ei ole, siis tema järeldus võiks olla see, et see jääb tegemata. Küll, aga kui me nüüd näiteks saaksime ennast tõsta selle külakese kohale pilve piirile ja meil on mingid aparaadid, millega me saame näha näiteks külakeses olevate majade madratsite vahele, et kui palju seal kellelgi raha siis me näeksime, et seal tema kolmel naabril kõigil on säästetud 500€. Nüüd meil on kaks stsenaariumi, Maria läheb ja koputab sinu ukse peale. Kõigile kolmele küsib raha, et investeerida ettevõtmisesse. Kõik ütlevad ei, siis mis juhtub -juhtub see, et Maria ei saa oma äri käima. Need inimesed, kellel see raha on olemas, küll säilitavad selle raha, kuid nad ei teeni selle pealt mitte mingit tootlust, nad ei võta seda riski, et sealt veel rohkem raha tagasi saada. Lisaks ei saa need külaelanikud juua seda õunamahla, mõned külaelanikud, kes oleksid saanud selles tehases tööd, ei saa tööd. Ja selle küla valitsus ei saa maksuraha juurde, et seda külaelu edasi arendada. Teine stsenaarium. Maria saab selle raha, nende naabrite käest, kõigi käest 500 eurot, saab selle tehase püsti panna 1500 euroga. Kui tal õnnestub seda õunamahlaga müüma hakata, siis tähendab seda, et tekib positiivne majanduse vereringe. Ja see tähendab seda, et ta saab maksta tagasi nendele investoritele selle viissada eurot pluss nende teenitud siis kasumi. Olgu see siis kas intress või kui selle osaluse ettevõttes, siis ta maksab vastavalt nende osalusele välja selle kasumi. Lisaks juhtub see, et need kohalikud elanikud saavad juua seda maitsvat õunamahla. Mõned inimesed saavad selles tehases tööd. See küla valitsus saab juurde maksuraha, mille eest külaelu edasi arendada.
Tähelepanelikud kuulajad ja vaatajad võib-olla nüüd mõtlevad, et tegelikult on ju ka kolmas stsenaarium see, kui ta küll saab raha, aga tal ei õnnestu seda mahla tootma, hakati müüma hakata. Mis juhtub siis, mis võib juhtuda see, et need, kes selle raha investeerisid, ei saa seda raha kas osaliselt või täielikult tagasi ja see on risk? Igasuguse investeerimisega kaasneb risk. Kui keegi ütleb teile, et näed paigutama raha siia, see on täiesti riskivaba garanteeritud tootlus, siis see ei vasta tõele. Mitte kunagi, ärge uskuge midagi taolist ja samamoodi kui lubatakse mingeid ulmelisi tootlusi. Ärge uskuge seda! Mis puutub riski, siis risk on igasuguse ettevõtmise pärisosa, igasuguse investeerimise pärisosa. Et kui me mõtleme selle peale natuke laiemalt, siis ühiskond ja majandus ei saaks ju areneda, kuid mitte keegi ei julgeks mitte midagi ette võtta. Ja kui mitte keegi julgeks mitte midagi investeerida. Ja selle selle kõrvalmõju on see, et osa ettevõtmisi ja osa investeeringuid ebaõnnestub. See on elu osa, sellega tasub lihtsalt leppida. Siin ei maksa üle mõelda.
Teine tähtis asi, investeerida tasub juba noorest peale ja siin on teile minu arust väga suur eelis. Te küll tegelikult veel, kui me räägime näiteks börsiinvesteeringutest investeeringuid teha ei saagi ja seda parem. Teil on mõned aastad aega, te saate lugeda raamatuid, saate käia koolis, saad ennast harida sel teemal. Ja selleks ajaks, kui te olete jõudnud sinna ikka saate hakata kohe tegema teadlikke investeeringuid.
Üks oluline mõista veel on liitintress, ma eeldan, et päris paljud teist on seda mõistet koolis õppinud, kuulnud selle kohta. See on oluline, sellepärast, et kui ma jällegi vaatame korraks säästmist, siis säästes põhimõttelist, kasvab meie raha lineaarselt, see tähendab sirgjooneliselt täpselt nii palju, kui me kõrvale paneme, seda raha meil olema saab. Kui me räägime investeerimisest, siis selle mõte on tegelikult see, et meie raha hakkaks kasvama geomeetriliselt, ehk siis mitte, et kui meie paneme kõrvale 1+1+1, meil on kolm vaid meil oleks viis – või mul oleks kümme või meil oleks sada. See on selle mõte. Vaatame ühte näidet, näidet ka pealegi liitintressi kohta, väidetavalt Albert Einstein kunagi ütles, et see on kaheksas maailmaime. Et kes seda mõistab, see teenib seda, kes ei mõista, see maksab seda.
Aga vaatame seda näidet. Oletame, et meil on kaks sõpra: sõber number üks ja sõber number kaks. Nad on sama vanad, nad teenivad samasugust palka, nad käivad tööl ja nad otsustavad hakata investeerima. Küll aga erinevatel aegadel, et sõber üks alustab investeerimist siis, kui ta on 20-aastane. Ja investeerib igal aastal 1000 eurot seni kuni ta saab 30-aastaseks, ehk siis 10 aastat kokku investeerib 10 000 eurot. See teine sõber ei investeeri esimese 10 aasta jooksul midagi, kuid hakkab investeerima siis, kui ta saab 30-aastaseks ja investeerib igal aastal 1000 eurot, kuni ta saab 60 ehk kokku investeerib kolm korda pikema aja jooksul. Nüüd kui me mõtleme seda säästmise võtmes, et kummal on siis 60-aastaseks saades rohkem raha ja ma tean, te olete noored, 60 teie jaoks, noh sellist asja ei eksisteerigi veel, kui ma võin öelda, et kunagi, et see saab reaalsuseks ja kui see polegi oluline tegelikult oluline kontseptsiooni mõistmine. Ja kui me mõtleme säästmise võtmes, kuna see teine sõber number kaks säästab nii-öelda paneb kõrvale kolm korda rohkem raha, loomulikult on temal see raha hulk säästes kolm korda suurem. Kuid kui, kui me mõtleme investeerimise peale ja selle liitintressi toimimise peale siis, kui me lisame siia tootluse keskmiselt 6% aastas ehk siis igal aastal, kui ta esimesel aastal investeerib 1000 eurot, siis esimese aasta lõpus ta saab sealt 6% nüüd selle oma eelmise investeeringu ja selle tootluse, ta investeerib uuesti ja niimoodi kõikide nende aastate vältel.
Ja selliselt toimides me tegelikult näeme, et need summad sõpradel selle perioodi lõpuks on sisuliselt võrdsed. Kuid siin tulebki mängu see see protsent, tootluse määr, mis on teine väga-väga oluline aspekt teie investeeringute juures. Lisaks sellele tasub alustada varakult.
Kui me seda protsenti, seda tootlust, hakkame tõstma siis me kohe näeme, mis juhtub. See sõber üks, kes absoluutsummas investeeris kolm korda vähem ja investeeris kolm korda lühema perioodi jooksul, aga alustas varem, siis see liitintress tema jaoks ja ta hakkab korralikult tööle ja selle perioodi lõpuks temal, kes tegelikult oma palgast oletame, et palgast säästes ja investeeris kolm korda vähem, on tegelikult peaaegu kolmandiku võrra rohkem. Summa on kolmandiku võrra suurem ja nende näidetega ma siin ei taha üldse öelda seda, et see peaks olema mingi rahaline võidujooks, kellegi jaoks, absoluutselt mitte lihtsalt, et, et ilmestada seda kontseptsiooni, kuidas see toimib. Ja mida enam või seda tootluse määra suurendame. Esimeses näites oli see 6%, siis oli 9%, nüüd on 12%. Seda enam me näeme, et see, kes varem alustas, tema võidab rohkem. Ehk siis, siin on selle perioodi lõpuks sellel esimesel sõbral see summa juba enam kui kaks korda suurem.
Niisiis, kolmas asi. Siis, kui mina noor olin, ei olnud eesti keelset investeerimiskirjandust peaaegu üldse saadaval. Tänapäeval, eriti viimaste aastate jooksul, on Eestis ilmunud suurepärast investeerimiskirjandust. Ma ei hakka neid nimesid siin välja tooma, saate guugeldada, saate vaadata Nasdaq Baltic veebilehelt. Küll aga toome välja ühe raamatu, see on Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik”. Väga selge nimega ja tegelikult ka väga selge sisuga. See on teie ealistele väga sobiv lugemine. See on väga lihtsasti mõistetav, et seal on peaaegu kõikide oluliste varaklasside kohta väga hea sissejuhatus tehtud.
Ja nagu öeldud, neid raamatuid tegelikult on palju-palju veel, aga mis on selle Jaak Roosaare raamatu puhul oluline on see, et see on peaaegu kõikides Eesti üldhariduskoolides olemas raamatukogudes ja tegelikult paljudes üldraamatukogudest sama moodi. Et tasub minna ja otsida. Minu suurim soovitus ongi see, et lugege, lugege, harige ennast sel teemal, kui see teile vähegi huvi pakub ja ma arvan, et see peaks ja ma arvan, et see hakkab teile huvi pakkuma.
Nagu öeldud, siis varasid, millesse investeerida, on tegelikult väga palju. Tuntumatest näiteks kinnisvara, aktsiad, võlakirjad, laenud jne. Küll, aga et me oleme täna börsil, siis ma kasutaksin võimalust lõpetada siiski börsi aktsiatega. Ja toon sellise näite. Tallinna börsil saab osta näiteks Tallinna Sadama ja Tallinki aktsiaid. Nüüd kui te järgmine kord lähete Tallinna sadamasse, näiteks lähete Rootsi kruiisile ja siit aknast on Tallinna Sadama näha, ma praegu näen seda, näen ühte Tallinki laeva. Kuid järgmine kord sinna sadama territooriumile astute. Siis kas te tahaksite mõelda, et ma tulin ju nagu enda ettevõttesse põhimõtteliselt? Või kui te astute sinna laeva peale, et hakata Rootsi sõitma. Kas te tahaksite mõelda, et see on ju osaliselt minu laev? Ja täpselt nii see ongi, isegi siis, kui te ostate, siis ainult ühe aktsia. Omate ühte aktsiat, olete te selle ettevõtte kaasomanik. Jah, teie osalus on küll väga väike, aga siiski see ei muuda seda põhimõtet.
Ja tänapäeval, investeerimistehinguid teha on tegelikult sama lihtne nagu pangas suvalist rahaülekannet. See nõuab sama vähe klikke, sama vähe energiat. Küll aga olen ma täiesti veendunud, et teie tahate teha edukaid tehinguid. Ja edukate tehingute tegemiseks on teil täpselt paras aeg, et end selle teemaga kurssi viia enne kui tehinguid hakata tegema.
Küsimus, kas mõistlik on investeerida väikestesse ja kasvavates ettevõttes või suurtesse ettevõtetesse?
Siin ei ole õiget ega valet vastust. Sõltub sellest, mida te tahate saada. Üldjuhul kui te otsite kasvu, sest aktsiahinnast, siis te tahate investeerida väikestesse ja kasvavatesse. Kui te otsite stabiilsust nagu rahuliku dividendide ootust, ehk siis on suurettevõte, mille kasv ei ole võib-olla väga suur, aga mis teenib stabiilselt kasumit ja maksab seda dividendidena välja siis te tahate investeerida suurtesse ettevõtetesse.
Kas te omate ka aktsiaid, mis on teie suurim kasum investeeringust?
Oman jah, aktsiaid. Ja suurim kasum, ma ma ei ütle, mis on suurim kasum, aga ma ütleks niimoodi, et ma alustasin siis, kui oli eelmine majanduskriis. See oli siis aastal 2008-2009 ja siis ma ostsin. Tollal ma ei töötanud veel siin Tallinna börsil, siis ma võisin osta siin kaubelda vaid aktsiaid. Ma ostsin ühe Balti ettevõtte aktsiaid börsilt ja see tõusis, ma pakun mõne kuuga üle 100%. Aga ma ütlen, et see ei ole tavapärane, kuid võib õnnestuda.
Kuidas hajutada investeerimisega seotud riske?
Mulle tundub, et siin küsimuses tegelikult see vastus on juba olemas, et tulebki hajutada. Tuleb hajutada erinevate valdkondade, erinevate varaklasside vahel. Ja muud saladust siin ei olegi. Hajutamine on kindlasti väga-väga oluline.
Mis on täna aktsiate keskmine tootlus?
Me tegelikult just umbes kuu aega tagasi vaatasime üle, kui palju on Tallinna börsil olevad aktsiad investoritele keskmiselt tootnud, alates siis sellest, kui nad on börsile tulnud. Ja kokkuvõttes, see indeks, mis siis kajastab kõigi börsil olevate ettevõtete tootlust on tõusnud alates sellest, kui Tallinna börs loodi, see on 1996. aastal, kuni siis tänapäevani, 11,5% aastas.
Ja küsimustega kõik, nii et tõmbame otsad kokku ja ma soovin teile kõigile edukat investeerimist.
Tagasi Kooli eesmärk on aidata kooliõpilastel õppida eluoskusi, et ühiskonnas hästi hakkama saada. Selleks pakub Tagasi Kooli veebipõhist keskkonda külalistundide, õppekäikude ja töövarjuvõimaluste kokku leppimiseks ning e-külalistunde.
Transkriptsioon: Investeerimsikonto.ee
Päisepilt: YouTube
