Tundi viib läbi Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht Urmas Simson. Nii nagu on kasulik teada fakte bioloogia, keemia ja paljude teiste õppeainete kohta, nii on väga oluline juba varakult õppida ka rahaga ümber käima, seda koguma ja investeerima.
Täna oleme siis Liivalaia tänaval Tallinnas, Swedbanki peakorteris. Minu nimi on Urmas Simson ja katame täna siis teemat, kuidas tekib kasum. Ma olen töötanud Swedbankis umbes 20 aastat ja suure osa sellest ajast ma olen ettevõtteid analüüsinud ühel või teisel kujul.
Ja kuidas tekib kasum? Kõigepealt tasub mainida, et ettevõtetel on kaks olulist finantsaruannet – kasumiaruanne ja bilanss. Ja kasumiaruanne ongi siis ettevõtete arvestus oma tulude ja kulude üle. Ettevõtte kasumiaruanne võib-olla kuu, kvartali (ehk siis kolme kuu kohta), poolaasta kohta, aasta kohta – ta katab perioodi ja arvestab siis ettevõtte tulusid ja kulusid. Ja lühidalt öeldes võib öelda, kasum on siis, kui tulud on suuremad kui kulud.
Ma toon näiteks, et mis on tulud. Et kui te käite näiteks kohvikus, maksate kohvikule, siis see on kohviku tulu. Kui te ostate kinopileti, siis see on kino tulu. Kui te lähete kauplusesse, ostate midagi, siis on see kauplus tulu. Teie vanemad maksavad elektrienergia eest, siis on see elektritootja ja elektri ülekandevõrgu tulu. Nii, et igal ettevõttel, see raha mis ta oma klientide käest saab, see on tema tulu.
Kui te vaatate, mis täna tänavatel toimub, siis võib arvata, et kui majutusasutuses või hotellis on vähem kliente, siis see tulu on väga palju väiksem, sest inimesi on vähem, kes seda raha maksaks ettevõttele.
Nüüd kulude juurde. Et kui tulud on hästi palju langenud ja kulud püsivad samal tasemel, siis väga paljude ettevõtete puhul ei pruugigi olla juttu kasumist, vaid kahjumist. Aga kulude puhul, et mis siis on? Sellist ettevõtet veel ei ole välja mõeldud, kellel üldse kulusid ei ole. Mina vähemalt ei ole näinud. Kulude hulgas on näiteks – ettevõttel on alati vaja inimesi.
Ja ettevõtte, kui ta maksab inimestele palka, siis on tal palgakulu pluss riigile makstavad maksud – sotsiaalmaks, ravikindlustusmaks, see on nii-öelda personalikulu. Lisaks on ettevõttel, sõltuvalt ettevõttest, meil on igasuguseid ettevõtte tootmisettevõtted, kaubandusettevõtted, meil on energiaettevõtted, meelelahutussektor. Nii, et igal ettevõttel on see kulude struktuur või mida, mis kulud neil on üsna erinev. Aga näiteks tootmisettevõtetel on vaja kulutusi teha materjalide, tooraine ostmiseks, selleks et seda toodet toota, mida ta lõpuks müüb. Kauplustel neil on vaja sisse osta kaupa teiste tootjate või vahendajate käest. See on tema kulu kaubale.
Nii, et sõltuvalt ettevõtte tegevusalast on kulude struktuur veidi erinev. Aga mingil moel, kas tooraine või materjal, on väga paljudel juhtudel ettevõtte kulul. Lisaks on transpordikulu, ehk siis see, et kaupu on vaja viia kas kliendini või tuua toorainet. Lisaks on energia, ehk siis kui ettevõte toimetab teatud ruumides, siis on ju elektrienergia kulu ja soojusenergiakulu.
Sõltuvalt ettevõttest on väga erinevaid kululiike. Aga kõige olulisem võib-olla selles valguses on see, et kui tulud on suuremad kui kulud, siis on tegemist kasumiga. Kui kulud ületavad tulusid, siis on tegemist kahjumiga. Ja kasumiaruanne näitabki, mis oli ettevõtte tulemus sellel või teisel perioodil.
Võib-olla natuke bilansist. Bilanss näitab ettevõtte varalist seisu ja kohustuste seisu teatud ajahetkel. Kui kasumiaruanne kattis teatud perioodi, nagu näiteks kuu või kvartal, siis bilanss on aruanne, mis näitab ettevõtte seisu teatud ajahetkel. Näiteks märtsi lõpus, aprilli lõpus ja ta peab arvestust, millised on ettevõtte varad ja millised on kohustused. Ja võib-olla kõige esimese asjana, mis te võiksite meelde jätta on see, et kui ettevõtte varadest võtta maha kohustused, siis allesjääv osa on omakapital. See näitab sisuliselt seda, kui suur on ettevõtte nii-öelda netoväärtus.
Aga varade hulgas, mis on siis ettevõtte varad? Kõigepealt füüsilised varad – ehitised, seadmed, kui ta on tootmisettevõte eelkõige, ehitise all olev maa ehk siis kõik, mis on näiteks tootmisettevõtte puhul vajalik selleks, et oleks teatud ruumid kus oma tootmist teha. Võib ka juhtuda, muidugi seda, et ettevõte ise ei omagi seda hoonet vaid näiteks rendib. Siis on temal kasumiaruandes rendikulud. Siis on immateriaalne vara, see on näiteks arvutitarkvara.
Kui me läheme nii-öelda käibevara juurde, mis on lühiajalist tüüpi varad, siis ettevõtetele on ka varad – raha ja pangakontode seis, nõuded ostjatele. Et kui ettevõte teeb müügi oma kliendile, siis ta annab maksetähtaeg näiteks 30 päeva, et maksta hiljem. Kui te kaupluses või kohvikus maksate, siis selle ettevõttel see tulu laekub kohe. Aga paljudel tootmisettevõtete või kaubandusettevõtete puhul on tavaks see, et antakse teatud aeg kliendile maksmiseks. Ja sellest tuleb varade poole pealt nõuded ostjatele. Ehk siis see on ka vara. See raha laekub mingi aeg hiljem.
Varana on ka varud. Varud on näiteks tooraine, mida ettevõte on ostnud selleks, et sellest midagi toota. Või valmistoodang, mille ta on juba valmis tootnud ja ootab klientidele äraviimist. Kui märtsi lõpu seisuga tehakse bilanss, siis loetakse need varud kokku. Loetakse nõuded ostjatele kokku ja näidatakse, millises mahus neid nõudeid ja varusid on.
Laias laastus me oleme nüüd nagu varade poole katnud. Kohustuste osas on eelkõige kahte tüüpi kohustusi ettevõtetele. Üks on võlad hankijatele ehk siis, kui üks annab teisele maksetähtaega siis, teisel on kohustus seda mingi aja jooksul maksta. Ja teine pool on seotud laenude ja liisingutega. Nagu siin enne sai mainitud, et kui varadest võtta maha kohustused siis jääbki ettevõttel alles omakapital.
Ja pangalaenude ja liisingute puhul on üks erisus, võib-olla võlgnevustega hankijatega vahel see, et, need on tihti intressikandvad kohustused. Sellepärast neid ka kajastatakse eraldi ridadel.
Mis vahe on kasumit ja omakapitalil?
Kasum on kasumiaruandel see nii-öelda lõpurida, ehk siis tuleb mingi perioodi kohta. Omakapital on nii-öelda, see seos on niimoodi, et kui, kui ettevõte teenib kasumit, siis tema omakapital kasvab. Ja omakapital on bilansis. Ehk siis omakapital on juba justkui kogunenud kasum ja kapital, mis omanikul on. Kasum või kahjum on see, mis mõjutab seda omakapitaliga suurenemise või vähenemise suunas. Kui teenib ettevõtte kasumit, siis tema omakapital kasvab, sest ta on teeninud raha, mille arvel ta saab maha maksta näiteks tagasi oma kohustusi ja seetõttu nagu omakapital on suurem. Aga kui ettevõte teenib kahjumit, siis omakapital kahaneb.
Olete pikalt pangas töötanud, miks on panganduses hea töötada?
Ja ma peaks ütlema, et see võib-olla kõige positiivsem külg pangas töötamise puhul on see, et esiteks ta sobib inimestele, kellel on väga hea arvutusoskus – matemaatilised võimed. Ja teiseks pangas, ilmselgelt näed sa suurt hulka Eesti majandusest ja et kuidas see toimib. See on kindlasti kõige positiivsem selle juures. Sa näed, milliseid ettevõtteid üldse Eestis on. Sa näed, mismoodi ajas kõik see muutub. Kui kunagi oli selline masinat faksiaparaat. Et kuidas üks toode sünnib või sureb. Et tegelikult läbi 20 aasta, mis ma siin olnud olen. iPhone on näiteks kümme aastat vana nutitelefon, nii et kogu see periood on see majandus väga palju muutunud ja see on olnud väga huvitav.
Miks on vaja koostada bilanssi ja kasumiaruannet?
No esiteks juba seadus nõuab, et ettevõtted peavad oma tegevuse üle arvestust pidama. Aga seda on vaja ka ettevõttel endal oma tegevuse analüüsiks. Et ta teab, millises seisus ta on. Tegelikult, mis puudutab ettevõtte analüüsi nii ettevõtte siseselt kui ka näiteks pangas tehtavate analüüsi, siis see analüüs on märksa detailsem, kui mina täna siin teile rääkisin Väga tihti minnakse väga sügavale, et aru saada, mis on nende iga bilansi ja kasumiaruande rea taga. Mis kliendid seal on? Mismoodi need on muutunud võrreldes eelmiste perioodidega? Kas ettevõte kasvab või kahaneb? Seda on vaja esitamiseks ettevõttel teistele kui ka iseendile.
Mis toimub hetkel majanduses?
Majanduses toimub hetkel see, mida me ei ole vähemalt 20 aasta jooksul siis kogenud, et väga paljudel ettevõtetel on ootamatult tekkinud piirangud, kus inimesed sisuliselt ei saa nende teenuseid või kaupu tarbida.
Ja sellist asja, et kui ettevõte kaotab näiteks 10%i oma käibest. Sellist stsenaariumit on meil kuidagi võimalik lihtsalt analüüsida. Aga kui ettevõte kaotab (näiteks majutusasutuste puhul) 80-90% oma käibest, see on nagu selline väga erakorraline olukor.
Küll aga kui on põhjust arvata, et see on ainult lühiajaline, siis võib-olla pikaajalist vaadet miski ei mõjuta. Aga me täna lihtsalt ei tea, kui kaua sellised nii-öelda häired majandustegevuses püsivad ja see teeb selle analüüsimise keeruliseks.
See efekt, mis täna erakorralise olukorraga on kehtestatud, kestab maksimaalselt kuu või kaks, siis need mõjud on väikesed. Kui see kestab kauem, siis võib-olla inimesed hakkavadki teistmoodi käituma ka pikaajaliselt. Ja see muudab seda, mis ettevõtet siiani nagu kasumi mõttes teeninud on. Märkimisväärselt.
Mis on käive?
Käive on põhimõtteliselt ettevõtte tulud põhitegevusest. Lisaks on veel ettevõttel mõnikord ka muud äritulud, mis ei ole nagu põhitegevusega otseselt seotud. Käive tavaliselt ongi võrdne enam-vähem tulude kogumahuga. Käive ongi see raha, mis ettevõttesse sisse tuleb põhitegevusest. Kasum on see, mis alles jääb pärast kulusid.
Milline on Sinu tööpäev ja mida sa täpselt teed?
Praegu on väga tihedad tööpäevad. Meil on igasuguseid vastaspooli, kes nii juhtkonna poole peal kui regulaatorite poole peal, kõik tahavad teada, mis toimub ettevõtetega. Mida meie teeme näiteks laenude osas. Minu igapäevatöö ongi seotud sellega, et raporteerida, mis juhtub – mis on juhtunud ettevõtetega, kellel läheb paremini, kellel läheb halvemini, mis sektorites läheb halvemini või paremini.
Lisaks ettevõtete portfellile on meil ka laenud ju eraisikutele, mis on omaette maailma. Need laenud on natukene teist tüüpi aga kogu selle analüüsimise ja raporteerimise valguses minu päevad ongi. Swedbankil on eraisikute eluasemelaenude lepinguid 85 000 ehk siis see number on hästi suur. Ettevõtete puhul on meil laenukliente umbes 20 000. Nende ettevõtete ja eraisikute analüüsi valguses mu päevad kuluvad.
Millistes sektorites läheb üldiselt ja täna paremini?
Täna supermarketid ja apteegid teevad rekordilisi käibeid. Väga suur osa muust kaubandusest, hotellidest, neil läheb väga halvasti. Küsimus ongi selles, et kui me võtame, et aastas on viiskümmend kaks nädalat. Kui see tagasilöök kestab näiteks viis nädalat, siis on see kümme 10% aastast. See kokkuvõttes lahustub pikas perspektiivis ära. Väga palju sellele lühiajalisele efektile, võib-olla ei tasu tähelepanu pöörata, kui see efekt jääb lühiajaliseks. See on see pigem see suurem küsimus. Aga hästi läheb ka jahutootjatel ja purgisuppide tootjatel. Neil on maksimaalsed tootmismahud. Aga kõik, mis puudutavad suure hulga inimeste kokkutulemist, ka kinod, meelelahutuskohad, lisaks nendele hotellidele ja lennufirmad on suures raskuses üle maailma, Euroopas ja USAs.
Millistele nõuetele peab kasumiaruanne vastama?
Raamatupidamises on reeglid, nendele nõuetele peabki vastama. Iga mingi aja tagant tulevad raamatupidamisstandarditest muutused, et kuidas peaks midagi arvestama. Kardan, et see läheb liiga detailseks, kui ma seda selgitama hakkan. Loe lähemalt: mikroettevõtte raamatupidamine.
Kasumiaruandluse osa nõuded?
Nõuded on kliendid, kes on kauba kätte saanud, aga neil on antud maksetähtaeg selle eest maksmiseks. Näiteks 30 päeva või 60 päeva. Ja see nõue ongi siis see, et ta on kajastatud juba käibes, ettevõtte käibes. Aga ta ei ole saanud selle eest veel raha. See summa ongi nõuetele. Nagu ma mainisin, et kui te lähete kauplusesse või kohvikusse, siis teile keegi maksetähtaega ei anna, siis sellist asja nagu nõue ei teki, aga näiteks tööstusettevõtete ja kaubandusettevõtete puhul kui ettevõte ostab tootja käest, siis tavaliselt antakse kaubandusettevõttele aega maksta ja siis tööstusettevõttel on nõue kaubandusettevõtte vastu. See on nagu vara – saamata raha.
Mis asjad on materjalid?
Materjalid, no kuidas ma ütlen, iga auto algab tegelikult sisuliselt mullahunnikust ja naftast, millest tehakse siis plastmassi ja metalli. Ja kokkuvõttes. Igal ettevõttl, kes mingi järgmise osa toodab, kas ta toodab plastmassi, ta toodab teatud autoosa või paneb auto kokku, siis kokkuvõttes tema jaoks see tooraine, millest ta teeb selle enda jaoks lõpptoote. See ongi materjal, kulumaterjalil. Tema ostab tõenäoliselt selle materjali teise ettevõtte käest ja loob sellest omakorda midagi uut. Materjal ongi kulu asjadele mida on vaja, et see lõpptoode luua.
Miks on vaja bilanssi ja kasumiaruannet tunda?
Ühest küljest on see juba nõutud ettevõttele, et ta peab sellise asja, sellised aruanded tegema nagu bilanss ja kasumiaruanne. Aga ma ütlesin, et aru saada, kuidas ettevõttel läheb, kui ta tahab laenu saada. Või isegi, kui tal on klient, see klient ka potentsiaalselt mõtleb, kas ma tahan sellise ettevõttega asju ajada. Siis ta ka hindab seda ettevõtet, kes ta vastaspool on. Et kuidas tema finantsseis on. Bilanss ja kasumiaruanne on väga olulised finantsseisu näitajad. Kui te ka näiteks müüte tulevikus mõnele ettevõttele midagi siis on ka hea, kui te tegelikult teaksite selle ettevõtte finantsseisu. Sellepärast, et ta näiteks ütleb, et maksab mulle hiljem aga võib-olla tema finantsseis on nii nõrk, et see risk, et sa ei saa oma raha, on väga kõrge.
Tagasi Kooli eesmärk on aidata kooliõpilastel õppida eluoskusi, et ühiskonnas hästi hakkama saada. Selleks pakub Tagasi Kooli veebipõhist keskkonda külalistundide, õppekäikude ja töövarjuvõimaluste kokku leppimiseks ning e-külalistunde.
Transkriptsioon: Investeerimsikonto.ee
Päisepilt: YouTube
