Mis see palk üldse on?

Tundi viib läbi Citadele kliendisuhete haldur Viivi-Heli Nael. Nii nagu on kasulik teada fakte bioloogia, keemia ja paljude teiste õppeainete kohta, nii on väga oluline juba varakult õppida ka rahaga ümber käima, seda koguma ja investeerima.

Minu nimi on nii Viivi-Heli ja meie asume hetkel Tallinnas Kadriorus, Citadele, pangakontoris. Siin ruumides töötavad meie pangatellerid, kes võtavad siis igapäevaselt vastu kontorisse astuvaid kliente. Siin, nüüd natuke külje peal, töötavad meie panga kliendisuhete haldurid, mis on ka minu amet ja igapäevaselt nõustan mina siis panga kliente, kellel on huvi näiteks kodulaenu osas.

Täna räägime meie palgast ja maksudest. Et mis asi on palk, mis vahe on brutopalga ja netopalgal. Mis on hetkel näiteks Eesti keskmine palk ja miinimumpalk. Ning mis makse ma oma palga pealt maksame. Minu end üks esimesi kogemusi palgaga oli see, kui ma keskkooli ajal suvetööna ettekandjana töötasin ühes kohalikus restoranis. Ja ma mõtlesin, et nii tore on ise palka teenida, ma saan osta endale nii palju ilusaid asju, kui ma tahan seda nii palju kinos käia, kui ma tahan. Ja mas siis päriselt olin selle palga ära teeninud, kui ma nägin, kui rasked on need pikad 11-tunnised, tööpäevad. Lui väsinud mu jalad pärast olid. Ja teinekord ei olnud ka kliendid minu vastu väga head. Siis ma nägin, et ma tegelikult ei tahtnudki seda raha niisama ära raisata, sest ma olin selle nimel nii palju vaeva näinud.

Kuidas tekib palk ja mille eest seda makstakse? Tihti võib-olla niimoodi, et enne tööle asumist võib inimesel olla vajalik läbida praktika. Ja praktikat tehakse siis tavaliselt kas ülikooli või kutsekooli ajal. Praktika on siis professionaalselt juhendatud koolitus, et valmistada õpilast ette karjääriks, kus ta saab siis, et teada, kas tal on konkreetsed vajalikud oskused ja teadmised. Ja praktika võib siis olla nii tasustatud kui ka tasustamata. Alati ei ole tähtis see, et praktika eest palka makstakse. Sellepärast, et ka tasustamata praktikal sa võid saada väga häid tutvusi, mis võib-olla hiljem aitab sind just töö leidmisel. Näiteks mina ise sattusin panka tööle just niimoodi, et enne tööle asumist olin pangas praktikal ja siis kutsuti mind tagasi tööle siia.

Enne tööle asumist tuleb kindlasti tööandjaga allkirjastada tööleping ja paika panna siis tööülesanded ja palga suurus. Töölepingusse kirjutatakse kõige tähtsamad asjad. Et mis on tööandja õigused ja kohustused ning mis on töötaja õigused ja kohustused.

Näiteks kirjutatakse töölepingusse katseaja pikkus. Eestis on tavapäraselt katseaeg 4 kuud ja selle nelja kuu jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja vaadata, et kas see konkreetne töö sobib sellele töötajale. Kui mingil põhjusel töö töötajale ei sobi, siis saab ta katseajal lihtsustatud korras töölt lahkuda. Kui aga tuleb välja, et katseajal sobib väga hästi, töötajale kõik sobib ja ta on tubli, siis on töötajal näiteks võimalik tööandjaga kokku leppida, et peale katseaega tõuseb tema palk.

Palga võib töölepingusse kirja panna nii kuupalga kui ka tunni palgana. Tavaliselt kestavad kontoritöötajatel tööpäevad kuskil üheksast viieni. See võib loomulikult erinevates ettevõtetes erineda. Tööandja võib selle siis ise paika panna. Ehk siis ta vast kontoritöötajad käivad tööl 8 tundi päevas ehk siis 40 tundi nädalas. Ja selliste töökohtade puhul lepitakse tavaliselt kokku kuupalgas. Nüüd mõndades töökohtades võib ka olla niimoodi, et tööpäeva pikkused on erinevad. Näiteks ühel päeval käiakse tööl 5 tundi, teisel päeval 12 tundi ja paljude selliste tööde puhul lepitakse kokku tunnipalk.

Loomulikult on ka erandeid, et näiteks võivad ka kontoritöötajate töölepingutes olla tunnipalgad kirjas. Töölepinguga tavaliselt pannakse paika brutopalk. Nüüd ongi väga tähtis aru saada, mis vahe on brutopalgal ja netopalgal. Brutopalk on see ilus number mis kirjutatakse töölepingusse. Netopalk on siis see ilus number, mis palgapäeval töötaja arvelduskontole kantakse.

Veel on tähtis aru saada, et tööandja maksab tegelikult sinu eest veelgi rohkem. Eks siis, kui me võtame näite, et brutopalk on 1000 eurot, siis maksab tööandja selle pealt veel 33% sotsiaalmaksu. Ehk siis tööandja kulu selle näite puhul on 1330 eurot. Seda peaks meeles pidama, kui te küsite näiteks palgatõusu. Te võite olla väga tubli töötaja ja tööandja võib-olla tõesti tahate palka tõsta, aga see ei ole ettevõttel lihtsalt finantsiliselt võimalik. Palgatõusuga tõuseb ka tööandja maksukoormus.

Kindlasti töölepinguga palka kokku leppides tasub mõelda Eesti keskmisele palgale ja miinimumpalgale. Eesti keskmine palk kõigub pidevalt sellepärast, et töötajad vahetavad tihti töökohti ja muutub ka näiteks nende palk. 2019. aasta lõpus arvutati Eesti keskmiseks brutopalgaks 1472 eurot. Ja iga aasta alguses kinnitab riik ka selleks aastaks kehtiva miinimumpalga. 2020 aastal oli miinimumpalk on siis kinnitatud 584 eurot kuus ehk siis 3,48 eurot tunnis. Siin peab kindlasti meeles pidama, et nende numbrite puhul on tegemist brutosummadega.

Kindlasti sobivat palka tööandjaga kokku leppides võiks mõelda ka sellele, et näiteks raskemate tööde eest võib töötaja küsida ka suuremat palka. Nüüd töö võib olla kas füüsiliselt raske või vaimselt raske. Füüsiliselt raske töö võib olla näiteks selline, et töötaja peab olema väga pikalt järjest tööl või töötaja peab töötama öösel, kui teised inimesed magavad. Sellisteks töökohtadeks on näiteks arstiamet või politseinikud. Töö võib olla ka vaimselt raske. Mis tähendab, et töötajal peab olema enda töö jaoks väga palju teadmisi. Ta peab pidevalt õppima seadusi, uusi reegleid. Selline ametikoht on näiteks advokaatidel.

Enne palgakokkuleppimist tuleb kindlasti endale selgeks teha, millised maksud lähevad maha meie palgast. Tööjõumaksude hulka kuuluvad neli põhilist maksu – mis on sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse.

Nagu varem juba mainisin, siis sotsiaalmaksu tasub meie eest tööandja ja sotsiaalmaksu suurus on 33% brutopalgast. Tulumaks, nagu nimigi ütleb, on maks, mida me peame maksma oma saadavatest tuludest. Tulumaksu suurus on 20% aga seda peame tasuma kogu oma palgalt. See tähendab, et iga aasta pannakse paika tulumaksuvaba miinimumsumma. 2020. aastal on selleks summaks 500 eurot. Ehk siis tulumaksu hakatakse maksma sellelt palganumbrilt, mis ületab 500 eurot. Tulumaksuvaba miinimum kehtib kuni brutopalga suuruseni 2100 eurot. See tähendab siis seda, et kui te teenite 2100 eurot bruto või rohkem siis ei saa ta kahjuks tulumaksuvaba miinimumi kasutada. Ja lihtsustamise mõttes teeme meiega ka oma arvutusi täna niimoodi, et me ei kasuta seda tulumaksuvaba miinimumi summat kunas võib erinevate palgasuuruste puhul olla erinev summa. Sotsiaalmaksu ja tulumaksu eest saad sa näiteks riikliku pensioni ja arstiabi. Veel kasutatakse nendest maksudest saadavat raha näiteks õpetajate ja politseinike palga maksmiseks ning näiteks teede ehitamiseks.

Töötuskindlustusmakse ühe osa maksab tööandja ja väike osa läheb ka maha sinu palgast. Tööandja maksab töötuskindlustusmakset 0,8% ja töötaja 1,6% brutopalgast. Nagu selle maksu nimigi viitab, siis on see mõeldud olukorraks, kus sa peaksid oma töö kaotama. Viimase olulise maksuna läheb palgast maha ka kohustusliku kogumispensioni makse mille arvelt kantakse rahad sinu pensionifondi. Kogumispensioni makse suurus on 2% sinu brutopalgast. Igaks juhuks veel rõhutan, et kõik need protsendid, mis ma välja tõin, arvestatakse brutopalgast. Et see on kindlasti tähtis, et kui meil netopalka hakkame arvutama

Võtame siin ühe lihtsa näite, et kui sinu brutopalk oleks 1000 eurot. Mida see tähendab tööandja jaoks, mida see tähendab sinu jaoks?

Kui brutopalk on 1000 eurot, siis töö tööandja peab selle eest maksma sotsiaalmaksu 33% ja töötuskindlustusmakset 0,8%. Ehk siis tööandja maksab kokku 33,8% makse. Tööandja kulu kokku, sellisel juhul on 1338 eurot. Nüüd 1000 eurose brutopalga puhul pead sina oma palgast maksma tulumaksu 20%, töötuskindlustusmakset 1,6% ja kohustusliku kogumispensioni makset 2%. Ehk siis sinu maksukulu on kokku 23,6% mis tähendab, et 1000 eurose brutopalga puhul saab inimene netopalka kätte 764 eurot.

Sellest näitest on väga hästi aru saada, kui suur vahe on brutopalgal ja netopalgal. Näiteks selle konkreetse näite puhul on see maksude summa 236 eurot, mida sa maksad oma palgast. Näiteks me võime võtta, et kui kinopileti hind oleks viisteist eurot siis saaksid selle maksude raha eest käia peaaegu 16 korda kinos või kui krõpsupakk maksaks 2 eurot, siis saaksid maksude raha eest osta endale 118 krõpsupakki.

Väga tähtis on, et kui te tööle lähete, et siis te olete veendunud, et teil vormistatakse ametlik tööleping. Ja tööandja maksab teie eest vajalikke makse ja et ka teie palgast lähevad vajalikud maksud maha. See on tähtis just näiteks selle jaoks, et kui te tulevikus soovite osta oma kodu aga teil ei ole õnnestunud kogu kinnisvara ostmiseks vajalikku summat kokku koguda, siis peate te ilmselt selle tehingu jaks abi paluma pangalt. Aga pank saab teile laenu väljastada ainult juhul, kui ta näeb, et teil on ametlik sissetulek. Sama kehtib näiteks auto liisimise puhul või kui te soovite osta näiteks telefoni järelmaksuga. Kõik asutused, kes teile raha välja laenavad, peavad olema kindlad, et teil on mingi garantii, et te olete võimeline seda raha tagasi maksma. Kui te mõtlete tulevikuplaanidele, siis kindlasti ei soovita teil töötada ilma töölepinguta.

Kas tasuta proovipäevad on olemas, ehk siis proovipäevad töö juures?

Kui te kandideerite tööle, aga ta ei ole päris kindel, kas see töö sobiks teile. Ma usun, et tasuta proovipäevade suhtes on niimoodi, et enamus tööandjaid võimaldavad seda, et see on just hea viis näha, kas töötajale sobib see töö. Hiljem nii-öelda päris töölepingut sõlmides ei tekiks kummalgi poolel pettumust. See on kindlasti väga hea variant ja tööandja saab seal sellel puhul siis samamoodi kontrollida, et kas töötajal on antud töö jaoks vajalikud teadmised ja kogemused, et kas ta saab sellega hakkama.

Kuidas rääkida tööandjaga palgatõusust?

Kindlasti ma usun, et palgatõusust rääkides peaks enda jaoks selgeks tegema, et mis põhjustel seda palgatõusu soovitakse. Et kas seal lihtsalt number, et ma tahaksin rohkem teenida? Võid tõesti leiate, et te väärite seda. Usun, et peaks enda jaoks nii-öelda paika panema need aspektid, et mille pärast te leiate, et te seda väärite. Näiteks te olete teinud rohkem tööle tööülesandeid, kui on vajalik, et te olete olnud väga aktiivne töö juures, võtnud lisakohustusi, aidanud kolleege. Kui rääkida palgatõusust, siis kindlasti peaks oma tööandjale kuidagi tõestama või kinnitama, et miks see on vajalik. Ja et just see aitab tööandjal siis teid kui väga head töötajat selles ametis edasi hoida.

Loodan, et suutsin teile selle palga ja maksude teema võimalikult selgeks teha ja soovin teile omalt poolt edu tänases koolitunnis ja loodame, et edaspidi kindlasti pöörate oma töölepingus tähtsatele asjadele tähelepanu.

Tagasi Kooli eesmärk on aidata kooliõpilastel õppida eluoskusi, et ühiskonnas hästi hakkama saada. Selleks pakub Tagasi Kooli veebipõhist keskkonda külalistundide, õppekäikude ja töövarjuvõimaluste kokku leppimiseks ning e-külalistunde.


Transkriptsioon: Investeerimsikonto.ee
Päisepilt: YouTube