Rahaline paindlikkus kui 21. sajandi oskus

Tänapäeva majanduskeskkond muutub kiiremini kui kunagi varem. Hinnad kõiguvad, töövormid on paindlikumad, tehnoloogia kujundab tarbimisharjumusi ümber ja sissetulekud võivad ootamatult muutuda. Kõik see on toonud esile oskuse, mille tähtsus järjest kasvab: rahaline paindlikkus.

Oma rahaasjades paindlik olemine ei ole pelgalt teadmiste kogum, vaid mõtteviis, mis aitab inimestel muutustega kindlamalt kohaneda ja teha otsuseid, mis toetavad nii igapäevast toimetulekut kui ka pikemaajalist stabiilsust.

Paindlikkus algab oma olukorra mõistmisest

Rahaline paindlikkus ei ole seotud riskide võtmise või uute kohustuste loomisega. Vastupidiselt algab see arusaamisest, kuidas igapäevased finantsvalikud meie heaolu mõjutavad. Sinna alla kuuluvad näiteks eelarve pidamine, kulumustrite teadlik jälgimine, ootamatusteks ette valmistumine ja oskus hinnata, millised rahalised otsused on mõistlikud ning millised võivad pikemas plaanis koormavaks muutuda.

Miks on rahaline paindlikkus nii vajalik?

Majandus ei püsi paigal ja ootamatused ei saabu kunagi etteteatamisega. Seetõttu on rahaline paindlikkus pigem valmisolek kohaneda kui valmisolek kulutada. See tähendab oskust vajadusel oma prioriteete ümber hinnata, ajutiselt oma kulutusi ümber mängida või jätta mõni ost järgmisesse kuusse.

Ilmselge on see, et mõni kuu on teistest kulukam, näiteks kooliaasta algus ja erinevad tähistamised võivad tekitada tavalisest suuremaid väljaminekuid. Rahaline paindlikkus tähendab, et inimene oskab selliseid perioode ette näha ja mõtleb juba varem sellele, millised sammud aitavad nende mõju igakuisele eelarvele vähendada, ilma et peaks oma elukvaliteeti selle arvelt muutma.

Oluline osa sellest on ka meelerahufondi loomine. Meelerahufondi suuruseks soovitatakse koguda tavaliselt oma 1-3 kuu väljaminekute summa. Suuruse valiku tegemise juures on põhiline see, et inimene ise tunneks ennast piisavalt rahaliselt kindlustatuna. Fondi kogumiseks tuleks iga kuu teatud summa oma palgast säästa. Summa ei pea olema suur ja võikski olla selline, et see ei muuda oluliselt sinu igakuist toimetulekut. Põhiline on järjepidevus, sest pika aja peale koguneb märkamatult kokku suurem summa. Nii on hiljem lihtsam ootamatuid väljaminekuid katta nii, et see ei mõjuta sinu kuueelarvet. Samuti pakub meelerahufond vaimset turvatunnet, sest tead, et suuremate kulutuste korral on sul tagavara olemas. 

Eelarve, mis kohaneb eluga

Elu on pidevas muutumises: mõnel kuul on elektiarve oodatust suurem, teisel kuul vajab rohkem tähelepanu tervis või pesumasin läheb katki. Heas eelarves on selliste muutuste jaoks ruumi.

Paindlikkuse juures on oluline võime eristada vältimatuid kulusid nendest, mida saab kohandada, edasi lükata või pikema aja peale jaotada. See annab inimesele vabaduse teha teadlikke otsuseid, sest puudub vajadus kiirustades rahalisi otsuseid vastu võtta.

Ferratumi analüütikud on oma igapäevases töös märganud, et inimesed kasutavad erinevaid finantslahendusi, näiteks laenulimiiti üldiselt vastutustundlikult ja läbimõeldult, pigem oma rahavoogude tasakaalustamise osana kui impulsiivsete otsuste tegemiseks. Selline käitumine näitab, et tarbijad on muutunud teadlikumaks nii oma võimalustest kui ka piiridest ning teevad finantsvalikuid, mis sobituvad nende pikemaajalisesse plaani.

Teadlik planeerimine vähendab stressi

Rahaline paindlikkus on tulevikuoskus, mis loob stabiilsuse, sest see aitab inimesel säilitada rahu ka siis, kui välised olud on ebakindlad. Tuleb vaid järjepidevalt jälgida, kuidas sinu eelarves raha liigub ning millised valikud aitavad selles tasakaalu hoida.

Rahaline paindlikkus:

  • vähendab ettenägematute olukordade mõju,
  • aitab vältida emotsioonipõhiseid otsuseid,
  • teeb eesmärkide seadmise realistlikuks,
  • pakub sisemist kindlustunnet, et suudad muutustega toime tulla.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvu finantsteenuse tingimustega või konsulteeri spetsialistiga.